Avaste looduskaitseala

Avaste looduskaitseala asub Pärnumaa ja Raplamaa piiril, kogupindalaga 5226 ha

Avaste soo võeti kaitse alla juba 1981.aastal, koos paljude teiste sooaladega. Praegused Avaste looduskaitseala piirid on aga veidi laienenud, hõlmates Pärnu- ja Raplamaal kokku 5226 ha.

Asukoha skeem

Avaste soo asub Lääne-Eesti madalikul ja on osa Lihula-Lavassaare soostikust. Sootüpoloogiliselt on ta karbonaatsel aluspõhjal kujunenud madalsoo. Toitub põhjaveest, eesvooluks on Allika ja Teenuse jõgi. Arengus on Avaste soo jõudnud üleminekustaadiumi toitainerikka madalsoo ja vaesema siirdesoo vahel. Siirdesooks arenemisele viitavad suured, mõnemeetrise läbimõõduga raba- ja metsafragmentidega turbasamblamättad.

Soos kasvab 2 m kõrgune, tihe pilliroog; 70% pindalast hõlmavad tarnamättad. Peamiseks puuliigiks on sookask, põhjaosas kasvab rohkem mände, kõikjal leidub üksikuid kuuski. Haruldastest taimeliikidest on leitud rabaluga, soohiilakat, sookäppa ja teisi käpalisi.

Soo keskosa on looduslikus seisundis, lõunaosa on kuivendatud Suitsu ning Võhma-Kureselja peakraaviga, mis suubuvad Allika jõkke. Idast piirab sood Litoriinamere astang.

Aastail 1951-54 oli Avaste soo Eesti NSV TA ZBI statsionaarse uurimise objektiks. Selle uuringu tulemusena ilmus soo taimkatte ülevaade (Kask, 1965). Lähemalt iseloomustatakse selles mudatarna-valge nokkheina ja porsa-pruuni sepsika assotsiatsiooni; turbasambla "saared" raba- ja metsafragmentidega näitavad juba üleminekut mesotroofsesse arenguastmesse. Siin on tehtud ka ornitoloogilisi (Renno, 1958) ja entomoloogilisi uuringuid (Haberman, 1959).

Avaste soo omab nii geoloogilist, veekaitselist kui ökoloogilist väärtust, pakkudes elupaika mitmetele ohustatud liikidele.

Avaste soost kagu poole jäävad märjad sooniidud ning vanad loodusmetsad.

Avaste looduskaitseala laiendamise eesmärk oligi hõlmata ühtsesse kaitsekompleksi sood ümbritsevaid kaitstavate loomaliikide elupaiku. Siinsed loodusmetsad on koduks kaljukotkale, metsisele, soo-loorkullile. Kaitsealal pesitseb ka rohunepp.

Avaste soo lõunaosas Kurese külast 2,5 km põhja suunas asub muistne Soontagana maalinn, mida ümbritseb pärandkultuur-maastik: niidud ja kunagised taluasemed.

Soontagana maalinn pärineb II at. algusajast ning on muinsuskaitse alla võetud juba 1973.aastal. Maalinna mõõtmed on 110*60*8-10 m.

Vastavalt kaitseala loodusväärtuste iseloomule ja siinsete liikide elupaiganõudlusele on välja töötatud kaitseala kaitsekord, mille kohaselt kaitseala jaguneb kuueks sihtkaitsevööndiks (Avaste, Mangu, Maali, Parasmaa, Soontagana ja Rumba) ning üheks piiranguvööndiks (Mihkle). Avaste ja Mangu sihtkaitsevööndid on loodud eesmärgiga tagada looduse areng loodusliku protsessina. Loodusvarade, nagu puidu, turba ja maavarade kasutamist siin ei toimu, soo peab jääma inimesest võimalikult vähe mõjutatuks. Ohustatud loomade elupaikade kaitseks on Mangu sihtkaitsevööndis kehtestatud inimeste liikumiskeeld 15.veebruarist kuni 31.juulini ning ka jahipidamine on selles ajavahemikus keelatud.

Maali, Parasmaa ja Rumba sihtkaitsevööndites elavad liigid (näiteks metsis) vajavad teatud liigilise koosseisu, vanuse ja tihedusega metsi. Samuti vajab hooldamist Soontagana sihtkaitsevööndisse jääv pärand-kultuurmaastik, sealsed niidud. Kehtestatud kaitsekord võimaldab hooldustegevust.

Soontagana pärandkultuurmaastik pakub kindlasti huvi ka puhkajatele. Viimastel aastatel on siia koostöös RMK-ga rajatud mitmeid puhkerajatisi: grillikoda, katusealused puhkekojad, laudrada rabasse. Kaunist vaadet võib nautida ülevalt vaatetornist. Osaliselt on valminud matkarada maalinnast Kurese külani. Soontagana maalinna heinamaid on niidetud, võsast puhastatud ja taastatud lagunenud kiviaedu, olemas on ka uued infotahvlid.

Avaste looduskaitseala valitsejateks ehk kaitse korraldajateks on Pärnumaa ja Raplamaa keskkonnateenistused, kelle poole tuleks pöörduda kõigi kaitsealaga seotud küsimuste ja probleemidega. Käesoleva aasta lõpuks peaks valmima ka ala kaitsekorralduskava.

Avaste looduskaitseala kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas (RT I 2001, 64, 374).

Avaste LKA pildid

Kirjandus:

1. Kask M. Rastitelnost na Avaste i Zapadnoi Estonii. Tartu, 1965. 101 lk.

2. Renno O. Mõningate Lääne-Eesti madalsoode linnustikust. LUS aastaraamat, 1995.

3. Renno O. Lääne-Eesti linnustikumaastiku seostest ja populatsioonidünaamikast. LUS ornitoloogiline kogumik. Tartu, 1958.

4. Habermann H. Avaste madalsoo rohurinde fauna struktuurist ja dünaamikast. LUS aastaraamat. Tartu, 1995.

5. Leivits A. Rabalindude seire 1995.a aruanne. Käsikiri. Kilingi-Nõmme, 1995.

6. Kaug- ja lähivõtteid 30 Eesti soost. K.Aaviksoo jt. Tallinn 1997.

Piret Kiristaja