Paadrema looduskaitseala

Paadremaa looduskaitseala

Hiljuti moodustatud Paadremaa looduskaitseala asub Lääne-Eesti madalikul Pärnumaal, rannikust ligikaudu 5 km kaugusel, hõlmates Paadrema soo ja seda kitsa vööndina ümbritsevad metsad. Kaitseala koosseisu kuulub ka lahustükina väike endise puisniidu ala. Kaitseala pindala on 1332 hektarit.

Asukoha skeem

Paadrema (ka Annepselja, Hannepselja, Soometsa) soo tekkis mineraalmaa soostumisel ja toitub põhjaveest. Soo pindala on üle 3000 ha, kuuludes Lääne-Eesti suurte ja keskmise suurusega soode valdkonda [1]. Soo looduslikul alal levib madalsoo. Paraku on suur osa soost tugevasti kraavitatud ning sood läbiva Paadremaa jõe ääres laiub praegu kultuurrohumaa. Jõe vasemkaldale on rajatud ligi 450 hektari ulatuses uudismaad. Ka Paadrema jõe paremkalda lammisoo on tänaseks kuivendatud, vasemkalda soomassiivist moodustab ligi 300 ha lage rohusoo. Lagedat rohusood ümbritseb üleminekuline puissoo sookaskedega. Soo lääneosas on kunagi käsitsikaevatud kraavid nüüdseks praktiliselt täis kasvanud ja soo loomulik areng taastumas. Soo loodeosas on veidi alla 30 ha suurune osaliselt turbakaevandamiseks ettevalmistatud ala, mis kohaliku omavalitsuse tungival nõudmisel kaitsealast välja jäi. Eesti märgalade inventuuri tulemusel on Paadrema sood väärtustatud hüdroloogilise omapära, taimkatte tüpoloogia ja -struktuuri, floora koosseisu ja ümbruskonna veereziimi stabiliseerijana.[2]

Taimestik

Paadrema soo on üsna märg. Suurem osa looduslikult säilinud soost on ka suve ajal vee all. Siin kasvab ohtralt III kategooria kaitsealust porssa ja siin-seal mitmeid käpalisi. Soos leidub ka mitmeid soosaari, kus on varasematel aegadel heina tehtud. Ühel kunagisel soosaarel, mis nüüdseks on jäänud uudismaade keskele(Soosaare sihtkaitsevöönd), on veel osaliselt säilinud puisniit,kus kasvab mitmeid kaitsealuseid taimeliike. Paadrema sood ümbritsevad valdavalt soostunud ja soometsad, kus valitsevateks puuliikideks on kask ja haab. Siin-seal esineb kaitsealal ka okaspuuenamusega puistusid. Kaitseala kaguosas asub põhja-lõunasuunaline seljandik põlismetsailmelise puistuga, mille koosseisus leidub üle 100 aasta vanuseid tammesid. Siia jääb ka vanade (150-200 aastaste) mändidega segametsi.

Soost lõuna pool, Küti oja juures kasvab aga sanglepa-lodumets.

Loomastik

Paadrema soo on merikotka elupaik. Siinse kotkapaari sigimine on olnud väga edukas. Alates 1992.aastast on igal aastal lennuvõimestunud vähemalt üks kotkapoeg.[3] Teistest ohustatud linnuliikidest on kaitsealal registreeritud luha-sinirind, rukkirääk, punaselg-õgija, mudatilder, sookurg. Sookurgi võib sageli näha toitumas ka uudismaa aladel.

Paadrema soo on elupaigaks ilvesele ja hundile, soo idaosa on aga meeliselupaigaks metssigadele.

Kaitsekord

Loodusväärtusi arvestades on kaitseala jaotatud kolmeks sihtkaitsevööndiks (Annepselja, Tamme ja Soosaare). Ohustatud liikide kaitse eesmärgil ei tohi inimesed minna Annepselja sihtkaitsevööndisse, mis hõlmab suurema osa soost, 1.veebruarist kuni 31.juulini, samal ajal on keelatud ka jahipidamine ja kalapüük. Vaatamata sellele, et jaht on väljaspool merikotka pesitsusaega kaitsealal lubatud, oli jahimeeste vastasseis kaitseala moodustamisele väga tugev. Kehtestatud kaitsekord võimaldab kogu kaitsealal hooldada pool-looduslikke kooslusi (rohumaad, puisniidud) ning kasutada metsa traditsioonilisel looduslähedasel viisil.

Paadremaa looduskaitseala valitseb Pärnumaa keskkonnateenistus, kelle poole tuleks pöörduda kõigi küsimuste ja probleemidega. Looduskaitseala kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas (RT I, 2003, 5, 26).

Kirjandust:

1. Valk, U. (koostaja), 1988. Eesti sood. Valgus, Tallinn

2. Paal, J., Ilomets, M., Fremstad, E., Moen, A., Borset, E., Kuusemets, V., Truus, L., Leibak, E. 1999. Eesti märgalade inventeerimine 1997.a projekti "Eesti märgalade kaitse ja majandamise strateegia" aruanne. Eesti Loodusfoto, Tartu.

3. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Piret Kiristaja