Kaitse eesmärgi kirjeldus | Viidumäe looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) Lääne-Saaremaa kõrgustiku piirkonnas paiknevat mitmekesist looduskompleksi ning sealseid kaitsealuseid liike, kooslusi ja elupaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas. Need on saaremaa robirohi (Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja soohiilakas (Liparis loeselii), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, läikiv kurdsirbik (Hamatocaulis vernicosus), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) ja suur mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid;
4) I, II ja III kategooria kaitsealuseid taime-, looma- ja seeneliike ning nende elupaiku. |
Iseloomustus | Viidumäe looduskaitseala asub Saaremaal Lümanda ja Kihelkonna vallas. Ala võeti kaitse alla 1957. aastal. Kaitseala põhieesmärk on loodusliku kompleksi - haruldased liigid, kooslused ja elupaigad, kaitse. Kaitseala mitmekesine pinnamood on kujunenud jääajajärgsel ajal ja ulatub praeguseks kuni 59 m üle merepinna. See on Saaremaa kõrgem ja ühtlasi ka kõige vanem piirkond. Kaitseala silmapaistvaim pinnavorm on Antsülusjärve rannaastang, mis kulgeb pikisuunas läbi kogu praeguse Viidumäe ja jaotab kaitseala kaheks, astangust kõrgemaks ja kuivemaks metsaalaks ning madalamaks, kohati soostunud alaks. Metsaga on kaetud umbes 85% Viidumäest, need on enamasti männikud, kohati haruldase tamme alusmetsaga. Soode all on ~10% alast. Viidumäe allikasood on kuulsad seal kasvavate taimharulduste poolest (nt saaremaa robirohi, alpi võipätakas, lõhnav käoraamat, tömbiõieline luga jt). Kaitseala pindala on 2611,1 ha.
Pesitsevad liigid: Aegolius funereus, Caprimulgus europeaus, Dryocopus martius, Grus grus, Haliaeetus albicilla, Lanius collurio, Picus canus, Sylvia nisoria, Tetrao tetrix, Porzana porzana, Columba oenas.
Läbirändajad: Coracius carrulus, Falco columbarius.
Toitekülalised: Ciconia nigra, Dendrocopos leucotos.
Juhukülalised: Crex crex, Bubo bubo, Coracias garrulus.
Teised kaitsealused loomaliigid: Rana arvalis, Eptesicus nilssoni, Pleucotus auritius, Eptesicus nilssoni.
Kaitsealused taimeliigid: Cypripedium calceolus, Liparis loeselii, Equisetum x trachyodon, Dactylorhiza sambucina, Asplenium trichomanes, Taxus baccata, Sorbus rupicola, Lathyrus niger, Oxytropis pilosa, Trifolium alpestre, Vicia cassubica, Vicia lathyroides, Vicia tenuifolia, Hedera helix, Scabiosa columbaria, Vincetoxicum hirundinaria, Rhinanthus osiliensis, Pinguicula alpina, Corydalis intermedia, Cardamine hirsuta, Hypericum montanum, Juncus subnodulosus, Cephalanthera longifolia, Cephalanthera rubra, Dactylorhiza baltica, Dactylorhiza russowii, Gymnadenia odoratissima, Ophrys insectifera, Orchis mascula, Carex ligerica, Cladium mariscus, Schoenus nigricans, Bromopsis benekenii, Festuca altissima, Andreaea rupestris. (K. Möller, 1998; Statistika, 1999) |