| Kaitsealune ala | Rändrahn (2); (2 gneissbretsa rahnu; Salajõe Allika rändrahn) (KLO4000913) |
| Nimi | SALAJõE ALLIKA RAHN = SALAJõE I RAHN |
| Asukohakirjeldus | Salajôe külakeskmest 2 km loodes, pôllul, Ingaküla - Salajôe külatee ääres, teelt hästi nähtav. Kasemetsa rahnust kagu pool ja sellest suurem. End. Allika talu nr. 6-A maal. (Lähedal metsas on allikad).
.
( LKR: 16.11.2000, 09:19:16 ) |
| Kaitse | <KAITSE>
On kaitse all alates 1937. a. Teistkordselt kehtestati kaitse 1959. a. (reg. nr. 29). Rahnu juures on kaks betoonposti - kolmnurkne (1937.a.) ja rombjas (1959. a., nr-ga 29). On ka metallsildiga post kirjaga" 2 gneissbretsrahnu", mis môlemale rahnule ühine. Läänemaa loodussümbol aastal 2000. a.
( LKR: 16.11.2000, 09:58:48 ) |
| Kirjandus | <KIRJANDUS>
Orviku, K. Gneissbretshia suurte rändrahnudena. - Eesti Loodus, 1935, 3.
Looduskaitse I, 1937, lk. 180.
Kohava, P. Läänemaa Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid Tallinn, 1988. Käsikiri. Eesti Metsakorralduskeskus.
Pajula, E. Läänemaal omad loodussümbolid. - Eesti Loodus. 2000, nr. 7/8, lk. 291-293.
Suuroja, K., Suuroja, S. Kuidas avastati Eesti surim meteoriidikraater I, II. - Eesti Loodus. 2000, nr. 7/, lk. 217-218; 294-296.8.
|
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
Püstiste külgedega ümar, kuid väga ebatasase pinnaga tugevasti sammaldunud rahn. Pôhjaosas kamardunud ja peal kasvab harilik kukehari. Rahnu ümber on kuhjatud pôllukive. Koostis: gneissbretsha - peeneteralisest biotiigneisist koosnev kivim, mis lôhestunud plokkideks ning mille erinevetas plokkides on täheldatav osakeste erinev orienteeritus. Lôhede lôikumiskohtades ka roosakat pegmatiitset kivimit meenutavad pesad. Môôtmed: pikkus 7 m; laius 5,5 m; kôrgus 3,9 m; ümb. 19,6 m; maht 73 m/3 (P.Kohava).
Rändrahn vôib pärineda Neugrundi meteoriidikraatrist nn. neugrundbretsha.
|
| Koostanud | Koostanud:E. Pirrus, Ü. Heinsalu; H. Kink
25.09. 1993. a.; 2000. a.
(LKR: 16.11.2000, 09:55:35 ) |
| Seisund | Hea.
( LKR: 16.11.2000, 09:55:42 ) |
| Tähtsus | <TÄHTSUS>
Teaduslik (haruldane kivimitüüp), maastikuline, ökoloogiline (tugevasti sammaldunud).
|
| Uuritus | <UURITUS>
A.Puudist, 1933 - môôtis ja uuris esimesena;
P.Kohava, 1987 - môôdistas üksikasjalikumalt;
E.Pirrus, 1993 - revisjonülevaatus.
|
| Loodusobjekt | Rändrahn, kivi |