| |||
Nimi | SALAJõE ALLIKA RAHN = SALAJõE I RAHN | ||
Loodusobjekt | Rändrahn, kivi | ||
Kaitsealune ala | Salajõe Allika rahn ja Kasemetsa rahn (KLO4000913) | ||
Asukohakirjeldus | Salajôe külakeskmest 2 km loodes, pôllul, Ingaküla - Salajôe külatee ääres, teelt hästi nähtav. Kasemetsa rahnust kagu pool ja sellest suurem. End. Allika talu nr. 6-A maal. (Lähedal metsas on allikad). . ( LKR: 16.11.2000, 09:19:16 ) | ||
Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS> Püstiste külgedega ümar, kuid väga ebatasase pinnaga tugevasti sammaldunud rahn. Pôhjaosas kamardunud ja peal kasvab harilik kukehari. Rahnu ümber on kuhjatud pôllukive. Koostis: gneissbretsha - peeneteralisest biotiigneisist koosnev kivim, mis lôhestunud plokkideks ning mille erinevetas plokkides on täheldatav osakeste erinev orienteeritus. Lôhede lôikumiskohtades ka roosakat pegmatiitset kivimit meenutavad pesad. Môôtmed: pikkus 7 m; laius 5,5 m; kôrgus 3,9 m; ümb. 19,6 m; maht 73 m/3 (P.Kohava). Rändrahn vôib pärineda Neugrundi meteoriidikraatrist nn. neugrundbretsha. | ||
Tähtsus | <TÄHTSUS> Teaduslik (haruldane kivimitüüp), maastikuline, ökoloogiline (tugevasti sammaldunud). | ||
Seisund | Hea. ( LKR: 16.11.2000, 09:55:42 ) | ||
Kaitse | <KAITSE> On kaitse all alates 1937. a. Teistkordselt kehtestati kaitse 1959. a. (reg. nr. 29). Rahnu juures on kaks betoonposti - kolmnurkne (1937.a.) ja rombjas (1959. a., nr-ga 29). On ka metallsildiga post kirjaga" 2 gneissbretsrahnu", mis môlemale rahnule ühine. Läänemaa loodussümbol aastal 2000. a. ( LKR: 16.11.2000, 09:58:48 ) | ||
Uuritus | <UURITUS> A.Puudist, 1933 - môôtis ja uuris esimesena; P.Kohava, 1987 - môôdistas üksikasjalikumalt; E.Pirrus, 1993 - revisjonülevaatus. | ||
Kirjandus | <KIRJANDUS> Orviku, K. Gneissbretshia suurte rändrahnudena. - Eesti Loodus, 1935, 3. Looduskaitse I, 1937, lk. 180. Kohava, P. Läänemaa Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid Tallinn, 1988. Käsikiri. Eesti Metsakorralduskeskus. Pajula, E. Läänemaal omad loodussümbolid. - Eesti Loodus. 2000, nr. 7/8, lk. 291-293. Suuroja, K., Suuroja, S. Kuidas avastati Eesti surim meteoriidikraater I, II. - Eesti Loodus. 2000, nr. 7/, lk. 217-218; 294-296.8. | ||
Koostanud | Koostanud:E. Pirrus, Ü. Heinsalu; H. Kink 25.09. 1993. a.; 2000. a. (LKR: 16.11.2000, 09:55:35 ) | ||
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
Ürglooduse objekti kohanimi | Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Salajõe küla |