Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
Graniit, roosakas, keskmiseteraline. Pikkus 7,2 m, laius 5,8 m, kôrgus 4,3 m, ümb. maks. 21,8 m. Imposantne, korrapäratult ümara kuju, peamiselt järskude, kivi kagupoolses osas maapinna lähedal ka negatiivse kaldenurgaga külgedega teravatipuline rändrahn. Kivim on kôva, murenemisele vastupidav, kohati praguline (peamiselt rahnu ülemises osas). Vôimalik, et rahnu on kunagi tabanud välgulôôk, mis lôi kivist lahti tükid, mis lamavad selle kôrval. Rahnu pind, väljaarvatud järsu kaldega osad, on kaetud tiheda samblakattega, mis on aga kohati vist oma raskuse tôttu alla varisenud. Kivi peal esineb ka kooriksamblikke, kasvab sônajalgu, jänesekapsast, kivi-imarat. Lääneküljel paikneval terrassil, kus mulda on rohkem, esineb vaarika- ja nôgesepôôsaid. Rahn paikneb märjas kuusikus. Selle ümbruses teisi rändrahne.
Tuduküla rahnuga on seotud Kalevipoja muistendid. Ühe muistendi järgi visanud Soome Tuuslar vägilast kiviga, kui ta suikunud, kuid ei trehvanud (E.Laugaste, A.Rôôm. Kalevipoja jälgedel. Tln. 1958, lk. 12 ja E. Laugaste, E.Normann. Muistendid Kalevipojast. Tln. 1959, lk. 20). Teine muistend räägib, et rahn olla Kalevipoja visatud, kui Sorts ja ta sellid tulnud suikuvat vägimeest kiusama. Viimasel olnud taskus kulda ja kive, mida kangelane vihaga minema visanud. Esimene kivi, mille alla jäänud ka Kalevipoja kuld, olevatki Tuduküla rändrahn. Teine visatud kivi ümbermôôdu ja kivimitüübi. 1990.a. suvel tegi rahnu ülevaatuse K.Müürisepp.
|