Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Savioidu pae ja Mõtstare (Metstare) mägiVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAhja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452)
NimiSavioidu pae ja Mõtstare (Metstare) mägi
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Vastse-Kuuste vald. Ahja jõe vasakul kaldal, Kiidjärvel Kassi kõrtsi juures asuvast sillast jõge mööda ca 2 km allavoolu. Juurdepääsuks tuleb Kiidjärve-Akste maanteelt 350 m sillast kirdes algavat ja Valgesoole viivat külavaheteed sõita ca 1,5 km, jõudes nii Piirioidu pae kohale, mis jääb teest umbes 50 m kaugusele. Seejärel tuleb männimetsas jõeoru veeru mööda kulgevat jalgrada liikuda allavoolu. Ca 250 m kaugusel on Savioidu pae. Mõtstare mägi jääb veel 300 m allavoolu. Otsene juurdepääs paljanditele kaldalt on raske.
KaitseOn kaitstav maastikukaitseala üksikobjektuina. Tähistamata. Kaitse säilitada.
KirjandusOn leidnud kajastamist enamikus Ahja jõe ürgorgu käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes. Peale selle võib nende paljandite kohta leida andmeid:

Kumari E. 1940. Zur Nistökologie des Eisvogels Alcedo atthis ispida L., am Ahja-Fluss. TÜ Loodusuurijate Seltsi Aruanded 1938, 45, lk. 100-194, lk. 117-118.
Verte A. 1950. Insener-tehniliste tööde aruanne Ahja jõel Taevaskojas (Saesaare) rajatava hüdroelektijaama rajamiseks. Tallinn (venekeelne käsikiri, Eesti Akadeemilise Raamatukogu arhiiv).
Mark E. 1952. Uusi artrodiiriliike Tartu lademest. Diplomitöö. Tartu, 92 lk, lk. 59. (käsikiri)
IseloomustusMõlemad Burtnieki lademe Härma kihistiku paljandid kujutavad endast järsult otse vette langevaid kollakasvalgeid liivakiviseinu. Savioidu pae on kagust edelasse keerava looke kaguserval ja kujutab endast sälkorgudega kolmeks pangaks eraldatud 100 m pikkust paljandit. Kuni 5 m kõrgune paljand on 12 m kõrguse kaldajärsaku jalamil. Tähelepanuväärne on paljandis esinev huvitav põimkihilisus, kus kihikeste kallakusnurk on seeriate eri tasemetel muutlik. Eri seeriate puhul on tegemist erinevate kallakusnurkadega. Vahekihiti on liivakivi horisontaalselt peenekihiline. Kohati võib näha ristuvat kallakkihilisust. Seeriatevahelised piirid on markeeritud roostepruunide, sageli keerukalt lainjate pindadega. Mõningatel tasemetel on seeriatevahelistel pindadel rohkesti väikesi uurdeid. Enne Saesaare paisu ehitamist tehtud geoloogilistes kirjeldustes on Savioidu pae alumises osas kirjeldatud õhukesi violetjaspunase savi vahekihte ja saviveeriseid sisaldavaid kihte. Praegu jäävad need kihid veetaseme alla.
Paljand on olnud jäälindude pesitsemiskohaks.
Savioidu paest allavoolu avaneb jõeorgu 30 m laiune järsunõlvaline sälkorg. Sellest omakorda allavoolu on 300 m pikkusel lõigul tegemist mitmete paarikümne m pikkuste ja mõne meetri kõrguste kollakasvalge liivakivi avamustega. Selle kaldalõigu allavoolu otsas peaks olema Mõtstare mägi, mis kaldalt pole juurdepääsetav. Ka tema puhul ei ületa liivaseina kõrgus praegu 3 meetrit.
KoostanudA. Kleesment 27.12.1999
SeisundHea. Allub peamiselt looduslike tegurite mõjule. Asendi tõttu jõe põrkepervel allub alumises osas jõe erosioonile. Liivaseinte ülemine serv on mõnevõrra kinni kasvanud. Asendi tõttu inimasulatest eemal on vähe külastatav, kuid paadituristidele huvitavaks vaatlusobjektiks.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne. Ilusate tekstuuridega liivakivijärsakud, milles on võimalikud jäälindude pesitsemiskohad.
UuritusSavioidu pae mõõdistati E.Kumari poolt 1938.a. tema jäälindude pesitsuspaikade uurimisretkel Ahja jõel. Mõlemad paljandid kaardistati A.Ivaski poolt 1940.a, seejuures Mõtstare mägi Metstare mäe nime all, mis harva esineb ka mõningates hilisemates publikatsioonides. Geoloogilised lühikirjeldused tehti 1948. ning 1951.a. E.Mark-Kuriku ja 1950.a. A.Verte poolt. Maastikukaitseala skeemile kanti nad E.Kumari poolt 1968.a. Revisjonülevaatuse teostes A.Kleesment 1998.a. suvel.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Põlva vald, Kiidjärve küla