Looduskaitse statistiline ülevaade 2006

 

Käesolevad looduskaitseobjektide koondtabelid on koostatud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse loodusbüroo poolt (kaitsealad ja hoiualad – Kaire Sirel tel 673 7562; liigid – Marika Arro tel 673 7562; kaitstavad üksikobjektid – Reigo Roasto 673 7564). Tabelid käsitlevad kaitstavaid loodusobjekte seisuga 31. detsember 2006. Tabelid on koostatud riikliku keskkonnaregistri andmete põhjal.

 

Looduskaitsealuseid objekte käsitletakse käesolevas ülevaates eraldi järgmiste osadena:

I Kokkuvõte kaitsealadest, hoiualadest, püsielupaikadest ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavatest loodusobjektidest;

II Kokkuvõte kaitstavatest looduse üksikobjektidest;

III Kokkuvõte I kaitsekategooria liikide leiukohtadest;

IV Ohustatud liikide arv.

 

31. detsembri 2006. aasta seisuga oli Eestis kokku 3351 kaitstavat loodusobjekti, nendest:

·        looduskaitsealasid 100;

·        maastikukaitsealasid 131;

·        rahvusparke 5;

·        vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 143;

·        parke ja puistuid 538;

·        hoiualasid 239;

·        püsielupaiku 806 ;

·        kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 2;

·        ajutiste piirangutega alasid 177;

·        kaitstavaid looduse üksikobjekte 1210.

 

Olulisemad muutused

 

Võrreldes 31. detsembri 2005. aasta seisuga võib välja tuua järgmised muudatused:

-         seoses uute kaitse-eeskirjade kinnitamisega on suurenenud looduskaitsealade (24 471 ha), maastikukaitsealade (12 997 ha) pindala ja arv ning rahvusparkide (1250 ha) pindala;

-         vana e uuendamata kaitsekorraga kaitsealade arvu ja pindala muutused tulenevad sellest, et mitmetele aladele kinnitati uued eeskirjad. Vana ehk uuendamata kaitsekorraga kaitsealade pindala vähenes 12 284 ha võrra;

-         Keskkonnaregistris uuendati andmeid 2006. aastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud 24 looduskaitseala, 22 maastikukaitseala ning 1 rahvuspargi kohta. 15 ala võeti kaitse alla esmakordselt (enamasti laiendati olemasolevat kaitseala või moodustati uus kaitseala ajutiste piirangutega ala põhjal);

-         registrisse kanti ka teine kohaliku omavalitsuse tasandi loodusobjekt Koordi raba;

-         Keskkonnaministri 22. aprilli 2004. a määrusega nr 24 “Majandustegevuse ajutiste piirangute rakendamine väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustiku aladel” (määruse kehtimist pikendati kuni 1.05.2007) ajutise kaitse alla võetud alasid on järel veel 177 (ajutiste piirangutega ala), üldpindalaga 638 332 ha. Pindala on vähenenud 137 831 ha. Nimetatud alad peaks võetama enne 1.05.2007 kaitse alla kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena.

-         Kui 2005. aasta lõpu seisuga oli registrisse kantud parke ja puistuid 538, siis selle arvu vähenemine 2006. aasta lõpuks on tingitud sellest, et parke on võetud kaitseala koosseisu. Parkide puhul on oluline silmas pidada ka seda, et paraku jäävad mitmed kaitsealused pargid kaitsealadele. Tabelis 1 on parkide puhul välja jäetud need, mis jäävad mõne teise kaitseala territooriumile, et oleks võimalik summeerida kaitsealade pindala. Kaitsealuste parkide pindala suurenes 180 ha võrra. 6 maakonnas kinnitati parkidele ja puistutele uued piirid;

-         Püsielupaikade tabelis on ära toodud püsielupaikade pindala maakondade lõikes. See kajastab nii otseselt looduskaitseseadusest tulenevaid kaitsetsoone kotkaste ja must-toonekure pesapuude ümber kui ka keskkonnaministri määrusega vastuvõetud püsielupaiku. 2006. aasta lõpuks oli keskkonnaregistris 806 kaitstava liigi püsielupaika, määrusega kinnitatud püsielupaiku oli neist 389. Sel aastal said endale keskkonnaministri määrusega kinnitatud püsielupaigad muuhulgas kaitsealused seened, II kaitsekategooria samblikud, must-toonekurg ja suur-konnakotkas, harilik kobarpea, euroopa naarits jpt.

 

I  Kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid

 

Tabelites on kasutatud järgmiseid lühendeid:

·        LKA – looduskaitseala;

·        MKA (LP) – maastikukaitseala või looduspark;

·        RP – rahvuspark;

·        PA – kaitsealune park, puistu või arboreetum (maastikukaitseala eritüübid);

·        VK – vana ehk uuendamata kaitsekorraga kaitseala;

·        AJP – ajutiste piirangutega ala.

 

Tabel 1 annab ülevaate kaitsealade (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad (looduspargid), maastikukaitseala eritüübina pargid, arboreetumid ja puistud) pindaladest maakondade kaupa, tuuakse eraldi välja erinevate kaitsealatüüpide pindalad. Eraldi on esitatud kaitsealuse akvatooriumi pindala, mis on vajalik ebatäpsuste vältimiseks kaitsealuse pindala % arvutamisel maakonna või Eesti pindala suhtes.

 

Tablis 2 on esitatud kaitsealade arv maakonniti. Mitme maakonna territooriumile jäävate kaitsealade puhul on ala loetud selle maakonna koosseisu, kuhu jääb temast pindalaliselt suurem osa.

 

Tabelis 3 on toodud andmed hoiualade arvu ja pindalade, sealhulgas akvatooriumi suuruse kohta.

 

Tabelis 4 on esitatud püsielupaikade pindala maakonniti.

 

Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt

Registrisse on kantud 2 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti. Alade pindala on kokku 1347 ha.

 

Akvatooriumiks loetakse siinkohal mere ning Võrtsjärve, Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve veealad.

 

II  Kaitstavad looduse üksikobjektid

Tabel 5 annab ülevaate kaitstavate looduse üksikobjektide arvust ja nende pindalast maakondade lõikes objektitüüpide kaupa. Eraldi on välja toodud kolm suuremat kaitstavate looduse üksikobjektide tüübirühma:

Seisuga 31. detsember 2006 oli keskkonnaregistris kokku 1210 kaitstavat looduse üksikobjekti, nendest:

Koos ümbritseva piiranguvööndiga oli kaitstavate looduse üksikobjektide kogupindala 2006. aasta lõppedes 1123 ha.

Võrreldes 2005. aasta lõpu seisuga on muutused tingitud uute üksikobjektide kaitse alla võtmisest ja andmete üldisest korrastamisest.

 

III  I kaitsekategooria liikide leiukohad

Tabelis 6 on toodud I kaitsekategooria liikide leiukohtade arv maakonniti.

Võrreldes 2005. aastaga ei ole I kategooria liikide leiukohtade arvus suuremaid muudatusi toimunud. Väiksemad muutused tulenevad olemasolevate andmete korrigeerimisest ja inventuuridest laekunud uutest andmetest. Samas on arvelt maha võetud mitmeid hävinud elupaiku.

IV Ohustatud liikide arv

Tabelis 7 on toodud ohustatud liikide arv vastavalt Punase Raamatu ohukategooriatele.