Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kurevere pangamägiVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaVilsandi rahvuspark (KLO1000250)
NimiKurevere pangamägi
AsukohakirjeldusSaaremaa, Kihelkonna vald. Kihelkonnalt Kõrusele viivast maanteest läänepool, põhjapool Jaagarahu sadama teeristist.
KaitseEi ole looduskaitse all. Soovitav kaitse alla võtta 1 km pikkune astangu lõik (piirid vajavad täpsustamist). Nõutav hooldusraie. Keelata paeaukude ulatuslik ekspluatatsioon, risustamine, fossiilide omaalgatuslik koguraine.

Märkus: jääb tänapäeval Vilsandi RP koosseisu.
KirjandusAaloe jt,, 1958
Aaloe, 1960a lk, 131
Kaljo (toim,), 1970, lk, 259
Aaloe jt., 1976,lk, 42
Rõõmusoks, 1976;
Radionova, Einasto, 1986;lk. 165,
IseloomustusJärsak levib 250 m pikkuselt, geoloogilist läbilõiget on 4,5 m. Piki panga nõlva avaneb aluspõhi mitmes paljandis. Paljandub Jaagurahu lademe Maasi kihtide Pangamäe kihistiku biostroom - lame kihilaadne rifiehitis. Biostroomi moodustavad põhiliselt korallid: kerakujulised, okslikud ja koorikulised tabulaadid, halüsitiidid ja rugoosid. Hulgaliselt leidub ka stromatoporaate ja brahhiopoode.
Profiil tehtud lõunapoolsest astangust ja süvendist ülevalt alla:
0,00-1,20 lausdetriitse põhimassiga lubjakivi, mudalis-detriit-
se lubjakivi läätsedega. Kihis esineb väikesi 0,5 m
kõrgusi ja kuni 1 m laiusi strornatopooridest koosne-
vaid bioherntikehi
1,20-1,90 jäinedetriitne keskmisekihiline (8-15 cm) lubjakivi;
sagedased on suured kulutamata stromatoporaatide ja
korallide skeletid (/ 20 cm). Ülemisel piiril on õhu-
ke mergli vahekiht.
1,90-2,4O Alumises pooles läätsjaskihiline, ülemises - keskmise-
kihiline kovarpindne sorteerimata jämedetriitne lubja-
kivi. Hulgaliselt on krinoiidide, okslike, koorikulis-
te korallide ja sammalloomade jämedat detriiti või
fragmente. Halvasti kulutatud veeristena esineb stro-
matoporaate, halüsitiide (/ 10 cm) ja sfäärilisi tabu-
laate. Ülemine piir siirdeline, selleks on mergli va-
hekiht.
2,4O-3,lO läätsjaskihiline kuni poolmuguljas sorteerimata lausdet-
riitne krinoiidlubjakivi. Läätsjäte kihtide paksus 2-5 cm, see väheneb ülalt alla. Mergel esineb lainjate katkendlike kelmetena (/ 1-2 mm). Esineb okslikke koralle, rugoose; kihi ülemises osas ka nautiloiide. Ülemisel pinnal 2-5 cm paksune mergli vahekiht.
3,1O-3,80 Hall, korrapäratu tekstuuriga kuni massiivne peendetriitne lubjakivi. Kivististest üksikud tabulaadid, krinoiidid, rohkelt ussikäike.

KoostanudT.Märss
SeisundRahuldav: süvendeid on käsutatud prügiaukudena.
TähtsusMaastikuline, teaduslik.
*Litoriinamere rannajärsak
*Jaagarahu lademe Pangarase kihistiku stratotüüp
*rikkalik fossiilide leiukoht
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiSaare maakond, Saaremaa vald, Kurevere küla