Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Koorküla Valgjärv ja Udsu järvVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaKoorküla looduskaitseala (KLO1000415)
NimiKoorküla Valgjärv ja Udsu järv
AsukohakirjeldusValgamaa. Hummuli vald. Koorküla asulast 3 km lõunapool.
KaitseLooduse üksikobjekt Koorküla Valgjärv ja Udsujärv on looduskaitse all. Kaitse alla võetud Valga raj. TK otsusega nr. 67. 5. 04. 1964. a.Valgjärv on arheoloogiamälestis. Lisaks maastikulisele atraktiivsusele omavad suurt geoloogilist ja hüdrogeoloogilist tähtsust, kui põhjaveelise toitumisega, termokarstilise tekkega, suure sügavusega järved. Oluline kaldakaitse vööndi säilitamine looduslikuna. Järvede veetaset ei tohiks enam alandada. Säilitada kaitse eluta looduse üksikobjektina.
2005. aastast kuulub Koorküla looduskaitseala koosseisu.
KirjandusEesti järved. 1968. Koost. A. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 396-398.
Karise, V. 1969. Lõuna-Eesti kvaternaari setete veed ja nende koostise kujunemine. Dissert. geol-.min. kand. käsikiri. Geoloogia Instituut.
Kink, H. 1970. Otepää kõrgustiku ja Võrtsjärve basseini melioratiiv-hüdrogeoloogiline ülevaade. Lepingulise uurimistöö aruanne. Käsikiri. Tallinn. Geoloogia Instituut, lk. 20-23.
Mägi, H., Veri, K. 1976. Valga rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 66-69.
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 96-100.
Alamets, H. 1984. Looduskaitse objektid Valga rajoonis. - Rmt.: Põllumajandusmaastiku tootlikkus ja keskkonnakaitse. Tallinn-Valga, lk. 101-103.
IseloomustusKoorküla Valgjärv ja Udsu järv kuuluvad Koorküla järvestiku koosseisu, mis asub Sakala kõrgustiku lõunanõlval liigestatud moreenmaastikus vanade mattunud orgude kohal. 50 km2 maa-alal on paarkümmend N-S suunalist piklikku järve. Järvede areng algas hilisjääajal, nõgusid kujundasid jääsulamisveed. Tänapäeva, kuni 5 ha suurused järved on jäänukid jääaja suuremast veekogust. Järved toituvad sademetest ning põhja- ja kaldaallikatest.
Koorküla Valgjärv asub asulast 3 km lõuna pool 70,9 m merepinnast kõrgemal. Pindala 44,1 ha, suurim sügavus 26,8 m, keskmine - 8,5 m. Järve põhjas on kaks sügavat vagumust, nende vahel järve keskosas1 m sügavune madalmik. Järve nõgu on termokarstilise päritoluga. Järve kaldad on järsud ja liivased. Järv on nõrga läbivooluga, sinna suubuvad üksikud kraavid, arvukalt on kalda- ja põhjaallikaid. Järve kagunurgas oli 1970. a. Silmaallikas. Kohaliku metsavahi andmetel 1998. a. järve juures allikat enam ei ole. Metsavahi kordoni ja järve vahel on allikakaev, millest voolab vett tehistiiki. Ürgorgudes on kindlaks tehtud survelist moreenialust vett (Karise, 1969). Eesvooluks on Õhne jõkke suubuv Jõku oja, kuhu suubub järve veepinna alandamiseks 1926. a. kaevatud kraav. 1998. a. augustis oli vooluhulk kraavis 20 l/s. Vesi järve pinnakihis on aluseline (pH - 7,2-8,4), põhjas nõrgalt happeline (pH - 6,8-6,9). Mineraal- ja orgaanilisi aineid sisaldab vesi väga vähe.
Järve keskosas oleval madalikul asuvad 1310-1430. aasta vanuse vaiehitise jäänused, muistne eesti üliku elukoht. H. Moora arvates jäeti linnus maha enne I aastatuhande lõppu. "Silmaaallikas" on olnud muistne ohvriallikas.
Muistendi järgi on järve vajunud mõis, sealt on kuulda kirikukella häält ning seal elavad vaimud, kes kutsuvad kalamehi enda juurde. Läheduses on Põhjasõjaaegsed sõjateed ja lahingupaigad: Peride, Kõrge-Pennart jt.
Udsu järv (abs. kõrgus 76 m, pindala 6,2 ha) asub Valgjärvest 200 m läänepool. Järv toitub põhjaallikatest, väljavool kraavi kaudu Õhne jõkke. Järves kasvab haruldast liiki penikeel. Kalda veetaimestikku on vähendanud ondatra. Vesi on läbipaistev, ülemistes kihtides aluseline, põhjas - happeline. Järv on kihistunud ja vähetoiteline.
Koorküla järvi iseloomustab suur sügavus: Valgjärv on sügavuselt (26,8 m) Eesti järvedest viies, 200 m loode pool asuv Udsu järv (30,25 m) - kolmas. Viimasest põhjapool on muistne hiiekoht "Lindsi saared".
KoostanudH. Kink, E. Andresmaa, K. Erg
SeisundHea, peale 1926. a. Valgjärve veetaseme alandamist ei ole veereziimi rikutud.
TähtsusOmapärased põhjaveest toituvad termokarstilise ja jääsulamisvete tekkelised sügavad järved. Geoloogiline, arheoloogiline, maastikuline, veekaitseline.
UuritusRiikoja, 1934;
Mikelsaar, 1955 - järvede hüdrokeemia;
Kask, 1964 - hüdrograafia;
Selirand ja Mäemets, 1967 - limnoloogilised uuringud;
Kink, 1970 - melioratiiv-hüdrogeoloogilised uuringud;
Andresmaa, Kõiv, 1998 - revisjonülevaatus.
LoodusobjektJärv
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiValga maakond, Tõrva vald, Jeti küla