Kaitsealune ala | Kisejärve maastikukaitseala (KLO1000313) |
Nimi | Kisejärv (Küsajärv, Kisi järv) |
Asukohakirjeldus | Võrumaa. Misso vald, Misso alevikust 4 km põhja pool, Misso - Tsiistre tee ääres. |
Kaitse | Alates 1985.a. looduskaitse all, praegu Kisejärve maastiku-kaitseala, mis kinnitati EV 18. VI 1996. a. määrusega nr. 173. |
Kirjandus | Eesti järved. 1968. Koost. A. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 129-131.
Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 124-125.
Mäemets, A. 1989. Matk Eesti järvedele. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 106.
Orru, M. 1995. Teatmik. Eesti turbasood. Tallinn, EGK, lk. 216.
Estonian Wetland Inventory 1997. 1998. Ed. by E. Leibak and L. Lutsar. Tartu, p. 120.
Andresmaa, E., Kink, H., Orru, M. 1999. Eesti soode hüdrogeoökoloogia. Tallinn, TA Kirjastus. Trükis.
|
Iseloomustus | Haanja kõrgustiku kaguserval, Misso sandurite - mõhnastike alal. Glatsiaalse tekkega. Loode-kagu-suunalise pikliku kujuga, loodes mõhnad ja oosid. Pinnakatteks on liiv ja kruus. Metsane loodusmaastik. Abs. kõrgus 183 m, järve pindala 48,9 ha, sügavus 5,6 m. Kuni 1939. a. (siis alandati veetaset) oli ümbritsevate väikejärvedega (Pahijärv, Vukijärv, Sõdaaluse järv, Luikjärv, Kõrbjärv, Mägialusse järv) üks suur veekogu. Nõrga läbivooluga, esineb põhjaallikaid. Järvevee keemiline koostis: pH - 7,4-8,6; HCO3 - 37 mg/l; 02 - 24-25 mg/l. Seega mineraalaineid ja orgaanilisi ühendeid on vees vähe. Kihistumata eutrofeerunud vähetoiteline järv. Kisejärves esinevad vanad kalapüünised kaitsad, leitud puutüvedest õõnestatud paat, vanus 800-940 aastat. Leitud ka muistsete vaiehitiste jäänuseid.
Järvede lõunapiiril 2 km Missost põhja pool oosidevahelises nõos asub Kise soo. Soo pindala on 137 ha, millest enamuse (95 ha) moodustab madalsoo ning 42 ha raba. Madalsoolasund koosneb puidurikkast turbast, paksus 0,8-0,9 m. Rabalasundis valdab meediumiturvas. Soo tekkis nõo soostumisel, lamamiks jääjärve liiv, turba kogupaksus kuni 6,6 m. Toitub sademete, põhja- ja tulvaveest. Eesvooluks on Kose-, Kõrb-, Mägialuse ja Sõdaalune järv. Levib madalsoomets ja puisraba.
|
Koostanud | H. Kink
E. Andresmaa
|
Seisund | Hea, Kisejärve lõunaots hakkab kinni kasvama, soo looduslikus seisundis. Inimtegevusest vähe mõjutatud. |
Tähtsus | Pinnakattest pärinevast allikaveest toituv järv Haanja kõrgustiku kaguserval. Maastikuline, veekaitseline. Soo- ja järvevee keemilise koostise kujunemisee seisukohast omanäoline. Arheoloogiliselt suure tähtsusega. |
Uuritus | A. Mäemets, 1968;
H.Kink jt., 1978;
E. Andresmaa, M. Kõiv, 1998 - ülevaatus.
|
Loodusobjekt | Järv |
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... |