1976
Akt nr. 136
136.
ABINÕUDE KOHTA RAHVUSVAHELISE TÄHTSUSEGA
MATSALU MÄRGALA JA MATSALU RIIKLIKU LOODUS-
KAITSEALA EDASlSEKS ARENDAMISEKS
ENSV Ministrite Nõukogu määrus
29. detsembrist 1976. a. nr. 562
(ENSV Teataja 1977, nr. 5, art. 68.)
1. (Välja jäetud kui mittenormatiivse iseloomuga.)
2. Kinnitada juurdelisatud "Matsalu märgala kasutamise ja
kaitse eeskirjad" ja "Matsalu Riikliku Looduskaitseala
põhimäärus".
3.- 4. (Välja jäetud kui mittenormatiivse
iseloomuga.)
5. (Välja jäetud kui varem väljaantud akte
tühistav.)
1976
Akt nr- 136
Kinnitatud
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
29. detsembri 1976. a. määrusega nr. 562
Matsalu märgala kasutamise ja kaitse
e e s k i r j a d
1. Matsalu märgala on NSV Liidu Ministrite Nõukogu
26. detsembri 1975. a. määruse nr. 1046 alusel
lülitatud
rahvusvahelise tähtsusega märgalade koosseisu
vastavalt 2. veebruaril 1971. a. sõlmitud "Peamiselt
veelindude
pesitsuskohtadena rahvusvahelist tähtsust omavate
märgalade konventsioonile". Matsalu märgala piirid on
kinnita-
tud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 9. juuni 1976. a.
määrusega nr. 281 ja tema pindala on 48 634 ha.
2. Matsalu märgalasse kuulub Matsalu laht koos
ümbritsevate roostike, luhtade, rannakarjamaade, metsade
ja
puisniitudega ning osa Väinamerest koos meresaartega
(Härjamaa saartest kuni Sipelgarahuni ja Papirahuni).
3. Matsalu märgala peamiseks ülesandeks on
säilitada piirkonna hüdroloogilisi tingimusi, parandada
eelkõige
veelindude rändepeatus- ja pesitsustingimusi, kaitsta
lindude pesitsemiseks ning toitumiseks sobivaid kohti ja
suurendada veelindude arvukust.
4. Matsalu märgala territoorium jaguneb loodusmaastikeks ja
kultuurmaastikeks.
Loodusmaastikd moodustavad märgala koosseisus Matsalu
Riikliku Looduskaitseala, mille kasutamise ja kaitse reziim
määratakse kindlaks "Matsalu Riikliku Looduskaitseala
põhimäärusega" ning sisekorra eeskirjadega.
5. Loodusmaastike (39 697 ha) hulka kuuluvad peamiselt
loodusliku seisundi säilitanud alad, mis on veelindude
põhilisteks pesitsuspaikadeks.
Loodusmaastikud jagunevad:
1) maa -aladeks, kus looduse arenguprotsessid kulgevad ilma
inimese otsese vahelesegamiseta (reservaadid) ja kus
olulisi muudatusi võivad põhjustada ainult loodus
õnnetused, kahjurite levik või mõned muud
looduslikud faktorid.
Nende alade hulka kuutuvad meresaared (välja arvatud Tauksi
saar) koos 200 m laiuse tsooniga, roostikud ja
Matsalu lahe idapoolne osa kuni Keemu - Haeska jooneni
üldpindalaga 5184 ha;
2) maa-aladeks, mida on kujundanud pikaajaline inimtegevus
(karjatamine. niitmine jne.) ning mis säilivad inimese
kaasabil (reguleeritava looduskasutusega alad). Siia kuuluvad
luhad, rannakarja- ja heinamaad, metsad, puisniidud,
perspektiivsele väljaarendamisele mittekuuluvate asulate ja
üksikhoonete maa-alad, märgala Väinamere
akvatoorium
ning osa Matsalu lahte üldpindalaga 34513 ha.
Ökoloogiliste tingimuste säilitamiseks nendel aladel on
vajalik väl-
jakujunenud intensiivsusega inimtegevus.
6. Reservaatides on keelatud igasugune majanduslik tegevus,
samuti on seal üldreeglina keelatud inimeste viibimine.
Erandina on reservaatides lubatud teaduslik uurimistöö
ning veelindude elutingimuste parandamiseks ettenähtud
tegevus. Reguleeritava looduskasutusega aladel on keelatud
tegevus, mis võib põhjustada pöördumatuid
muudatusi
looduses nagu maavarade kaevandamine, maa kuivendamine jne.
7. Kultuurmaastike (8937 ha) hulka kuuluvad inimtegevusest
oluliselt mõjustatud alad, kus ülekaalus on
põllumajanduslikud kõlvi kud. Kultuurmaastikud
moodustavad veelindude peamiste pesitsus- ja toitumisalade
kaitsetsooni. Majanduslik tegevus ja asulale väljaehitamine
toimub siin vastavalt kinnitatud planeerimisprojektidele,
kusjuures neil aladel ei nähta ette haritava maa olulist
suurendamist. Kõik muudatused kultuurmaastike
maakasutamises nagu uued maaeraldused, uute
kuivendusvõrkude projekteerimine ja ehitamine või
olemasolevate
kuivendusvõrkude ja eelvoolude rekonstrueerimine
kooskõlastatakse ENSV Mertsamajanduse ja Looduskaitse
Ministeeriumiga.
8. Kultuurmaastikualadel on keelatud:
1) lageraied metsamaal, karjääride rajamine ja
maavarade kaevandamine nende väljavedamiseks ning
kasutamiseks
väljaspool märgala piire, väetiste ja
mürkkemikaalide külv lennukitega ja nende külv
lumele;
2) jahipidamine, lindude ja imetajate hävitamine,
vigastamine ja püüdmine, linnupesade lõhkumine
ning linnumunade
korjamine.
9. Matsalu märgalale ei rajata uusi
tööstuskomplekse ega puhkeasutusi, samuti ei
organiseerita seal aiandus- ja
suvilaehituskooperatiive.
l0. Matsalu märgala kasutamise ja kaitse reziimi
täitmise tagavad ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse
Ministeerium,
ENSV põllumajanduse Ministeerium ja Haapsalu Rajooni
Täitevkomitee.
11. Matsalu märgala plaanipärast tegevust juhib ja
kontrollib ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium,
kes
vastavalt kehtivale seadusandlusele:
1) tagab Matsalu märgala ja selle koosseisu kuuluva Matsalu
Riikliku Looduskaitseala väljaarendamise. mille juhtimist
teostab Matsalu Riikliku Looduskaitseala direktsiooni kaudu;
2) kooskõlastab märgala eri piirkondade planeerimis-
ja perspektiivplaanide projekte;
3) annab märgalal välja erilube üksikute looma-
või linnuliikide arvulise või soolise vahekorra
reguleerimiseks või nende
püügiks teaduslikul otstarbel.
12. Matsalu märgala kasutamist ja kaitset suunab ning
järelevalvet märgalal kehtestatud reziimi täitmise
üle teostab
Matsalu Riikliku Looduskaitseala direktsioon. Vajadusel
võib looduskaitseala direktor peatada tegevuse, mille
tagajärjel
oluliselt rikutakse märgala kasutamise ja kaitse eeskirju,
informeerides sellest Haapsalu Rajooni Täitevkomiteed,
vajadusel ka majandi või ettevõtte
kõrgemalseisvat organit ja ENSV Metsamajanduse ja
Looduskaitse Ministeeriumi
lõpliku otsuse tegemiseks.
1976
Akt nr. 136
K i n n i t a t u d
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
29.detsembri 1976. a. määrusega nr. 562
Matsalu Riikliku Looduskaitseala
p õ h i m ä ä r u s
1. uldsätted
1. Matsalu Riiklik Looduskaitseala on asutatud Eesti NSV
Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a. määrusega
nr. 242
(ENSV Teataja 1957 nr. 14, art. 125) ning ta kuulub veelindude
pesitsuskohana rahvusvahelist tähtsust omava
Matsalu märgala koosseisu selle loodusmaastikuna. Matsalu
Riikliku Looduskaitseala pindala on 39 697 ha., sellest
veepinda 26 273 ha.
2. Matsalu Riikliku Looduskaitseala põhiülesanded
on:
1) kaitsta Matsalu lahte ja selle ümbrust kui NSV Liidu
loodeosa ning Läänemere piirkonna kõige suuremat
ja
rikkalikumat rändlindude pesitsemis-, rändepeatus- ja
sulgimispaika, säilitada looduskaitseala omapära ning
sealseid
looduslikke kooslusi;
2) organiseerida ja teha loodusnähtuste, ökoloogiliste
süsteemide ja üksikute loodusvarade uurimist, kaasates
sellele
tööle vastava profiiliga teadusasutusi ning rajada
uurimistöödeks vajalik baas, tutvustada uurimistulemusi
üldsusele:
3) teha looduskaitsealast propagandat ja selgitustööd
elanikkonna, eriti noorsoo hulgas, tutvustada neile
keskkonnakaitsealaseid probleeme ning seoseid looduses;
4) täita muid ülesandeid, mis on seotud
looduskaitseala ning kogu Matsalu märgala väljaarendamise
ja kaitsega.
3. Põhiülesannete paremaks täitmiseks vastavalt
"Matsalu märgala kasutamise ja kaitse eeskirjadele"
jaguneb
looduskaitseala järgmisteks piirkondadeks:
1) maa- alad kus looduse arenguprotsessid kulgevad ilma inimese
otsese vahelesegamiseta (reservaadid). Siia
kuuluvad meresaared (välja arvatud Tauksi saar) koos 200 m
laiuse tsooniga, roostikud ja Matsalu lahe idapoolne osa
kuni Keemu - Haeska jooneni üldpindalaga 5184 ha;
2) maa - alad, mida on kujundanud pikaajaline inimtegevus
(karjatamine, niitmine jm.) ning mis säilivad inimese
kaasabil
(reguleeritava looduskasutusega alad). Siia kuuluvad luhad,
rannakarja- ja heinamaad, metsad, puisniidud,
perspektiivsele väljaarendamisele mittekuuluvate asulate ja
üksikhoonete territoorium, märgala Väinamere
akvatoorium
ning osa Matsalu lahte üldpindalaga 34 513 ha.
II. Matsalu Riikliku Looduskaitseala looduse kaitse
4. Looduskaitseala looduse omapära säilitamine ja
eripiirkondades lubatud majandustegevus toimub kooskõlas
"Matsalu märgala kasutamise ja kaitse eeskirjadega",
käesoleva põhimäärusega ja looduskaitseala
piiresse jääva maa
kasutamise kohta kinnitatud perspektiivplaanide,
planeerimisprojektide ja skeemidega, mille täitmine on
kohustuslik
kõigile maakasutajatele looduskaitsealal.
5. Looduskaitseala maa kasutamine võib toimuda ainult
tingimusel, et tagatakse looduskaitseala maastiku ilme,
olemasolevate looduslike tingimuste ja koosluse ning taimestiku
ja loomastiku säilimine.
6. Looduskaitsealal on keelatud:
1) uute tootmiskomplekside, sadamate ja paadikuuride ehitamine,
aiandus ning suvilaehituskooperatiivide
organiseerimine ja puhkeotstarbeliste ehitiste rajamine, maa
eraldamine uuteks individuaalehituskruntideks,
puhkebaasideks, pioneerilaagriteks jm. puhkeehitisteks;
2) haritava maa pindala suurendamine ning looduses
pöördumatuid muudatusi põhjustavad tööd
nagu maaparandus,
uute eelvoolude rajamine läbi looduskaitseala ,lageraied
metsamaal, maavarade kaevandamine jne;
3) pinnavormide rikkumine, samuti üksikute loodusobjektide
kahjustamine ning vee ja pinnase saastamine;
4) sportlik ja asjaarmastajalik kalapüük
looduskaitseala vetes ida pool joont, mis ühendab Saastna nina
maismaaga
400 m endisest Kiideva sadamast lääne pool, samuti
vähipüük looduskaitseala veekogudes;
5) roo ja rohu põletamine ning rohu niitmine ajavahemikul
1. märtsist 1. oktoobrini, välja arvatud roo niitmine
lindude
elutingimuste parandamiseks;
6)väetiste ja mürkkemikaalide külv lennukitega ja
nende külv keltsale või lumele;
7) loomade karjatamine luhas ja saartel, välja arvatud
Tauksi saar;
8) jahipidamine, lindude ja imetajate hävitamine,
vigastamine, püüdmine või hirmutamine, pesade
lõhkumine ning
linnumunade korjamine;
9) inimeste viibimine looduskaitseala direktsiooni loata. See
keeld ei laiene kohalikele elanikele ning antud piirkonnas
töö organiseerimise ja kontrolliga seotud
isikutele;
l0) vanade hoonete ümberehitamine, mille tagajärjel
muudetakse oluliselt hoonete välisilmet:
11) mootorsõidukite liikumine ja parkimine
väljaspool teedevõrku ja selleks ettenähtud kohti,
välja arvatud majanduslike
tööde ja järelevalve ülesannetega seotud
mootorsõidukid;
12) laagrite ja telkide püstitamine ning lõkete
tegemine väljaspool selleks ettenähtud kohti või
ilma looduskaitseala
direktsiooni loata.
7. Looduskaitsealal ühtse ja koordineeritud korra
tagamiseks, lähtudes käesolevast
põhimäärusest ning looduskaitseala
ülesannetest kinnitab ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse
Ministeerium kooskõlastatult ENSV Põllumajanduse
Ministeeriumi ja Haapsalu Rajooni Täitevkomiteega Matsalu
Riikliku Looduskaitseala sisekorra eeskirjad.
8. Vajadusel võib ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse
Ministeerium kooskõlastatult Haapsalu Rajooni
Täitevkomiteega looduskaitseala reziimi kindlustamiseks,
teadusliku uurimistöö korraldamiseks või
üksikute
loodusvarade otstarbekamaks kasutamiseks ning kaitseks anda
välja erikorraldusi ja eeskirju.
III Matsalu Riikliku Looduskaitseala juhtimine
9. Looduskaitseala väljaarendamist organiseerib ja
kontrollib ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium,
kes
kehtestatud korra kohaselt:
1) määrab ametisse looduskaitseala direktori;
2) kooskõlastab Matsalu Riikliku Looduskaitseala
territooriumi puudutavate perspektiivplaanide projektid, samuti
looduskaitseala loodusvarade kasutamise või loodusliku
seisundi muutmisega seotud planeerimisprojektid ja
tööd
selleks ettenähtud korras;
3) annab välja erilube looduskaitseala üksikute
imetaja-, kala- või linnuliikide arvulise või soolise
vahekorra
reguleerimiseks või nende püüdmiseks
teaduslikel eesmärkidel.
10. Matsalu Riikliku Looduskaitseala tegevust juhib direktor
vastavalt kehtivale seadusandlusele, "Matsalu märgala
kasutamise ja kaitse eeskirjadele". käesolevale
põhimäärusele ja Matsalu Riikliku Looduskaitseala
sisekorra
eeskirjadele.
11. Matsalu Riikliku Looduskaitseala direktor:
1) organiseerib looduskaitseala plaanipärast
väljaarendamist tihedas koostöös looduskaitseala
territooriumil paiknevate
majandite ja ettevõttetega ;
2) tagab Matsalu märgala kaitsereziimi täitmise ja
plaanipärase väljakujundamise;
3) vaatab läbi Matsalu märgala ja looduskaitseala
käsitlevate planeerimis- ja ehitusprojektid;
4) reguleerib looduskaitseala külastamist;
5) võib peatada tegevuse, mille tagajärjel oluliselt
rikutakse "Matsalu märgala kasutamise ja kaitse
eeskirjade",
käesoleva põhimääruse või muu
normatiivaktiga kehtestatud korda, informeerides sellest Haapsalu
Rajooni
Täitevkomiteed, vajadusel ka majandi või
ettevõtte kõrgemalseisvat organit ja ENSV
Metsamajanduse ja Loodus-
kaitse Ministeeriumi lõpliku otsuse tegemiseks;
6) organiseerib teaduslikku uurimistööd Matsalu
märgala kohta;
7) erandlike ilmastikutingimuste korral võib
kooskõlastatult Haapsalu Rajooni Täitevkomiteega
looduskaitseala luhtadel,
ranna-, heina- ja karjamaadel, kus pesitseb massiliselt linde,
keelata heina niitmise ja karjatamise enne 20. juunit.
12. Teadusliku uurimistöö korraldamiseks tegutseb
Matsalu Riikliku Looduskaitseala direktsioon tihedas
koostöös
teadus- ja uurimisasutuste ning kõrgemate
õppeasutustega, võttes aluseks Matsalu märgala
ja looduskaitseala kohta
kinnitatud või looduskaitsealaga kooskõlastatud
teadusliku uurimistöö programmi.
13. Matsalu Riikliku Looduskaitseala kaitsereziimi tagamiseks on
looduskaitseala järelevalvetöötajatel
õigus:
1) nõuda reziimi rikkunud külastajate lahkumist
looduskaitseala territooriumilt:
2) teha looduskaitseala territooriumil tegutsevatele
ettevõtetele, asutustele, organisatsioonidele ja
kodanikele
kooskõlas kehtiva seadusandlusega kohustuslikke
ettekirjutusi:
3) vormistada materjalid õiguserikkujate vastutusele
võtmiseks seaduses ettenähtud korras;
4) nõuda õiguserikkujatelt seaduses
ettenähtud korras looduskaitsealale tekitatud kahju
materiaalset hüvitamist või
nende tekitatud kahjulike tagajärgede likvideerimist.
14. Matsalu Riiklikul Looduskaitsealal on juriidilise isiku
õigused ning Eesti NSV riigivapi kujutise ja oma
nimetusega
pitsat.
|