Kaitse eesmärgi kirjeldus | Läänemaa Suursoo maastikukaitseala eesmärk on:
1) Lääne-Eestile tüüpilise soostiku kaitse;
2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisa liikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide kaitse. Need liigid on: raudkull (Accipiter nisus), sinikael-part (Anas platyrhynchos ), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr ( Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio ), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja ( Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), rüüt ( Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), tumetilder ( Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder ( Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), sookurg (Grus grus) ja teder (Tetrao tetrix);
3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Need elupaigad ja liigid on: metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liiva-alade vähetoitelised järved (3110), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad nõmmed (4030), sinihelmikakooslused (6410), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120*), siirde- ja õõtsiksood (7140), lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja saarmas (Lutra lutra). |
Iseloomustus | Läänemaa Suursoo maastikukaitseala asub Harju- ja Lääne maakonnas Padise, Nõva ja Lääne-Nigula vallas. Kaitseala loodi 1981. aastal sookaitsealana. Kaitseala eesmärk on Läänemaa Suursoo soostiku ja sealsete kaitsealuste looma- ja taimeliikide kaitse. Ligi 17730 ha suurusest Läänemaa Suursoost moodustab kaitseala inimtegevusest suhteliselt puutumatu osa, vaid servaaladel olevaid madalsoid on kohati kuivendatud. Praeguseks on kaitseala loodeosas välja kujunenud Eestis ainulaadne maastik, kus vaheldub nõmm ja raba. Suursood läbib Vihterpalu jõgi. Kaitseala loodeosas paiknevad Mustjärv ja Tänavjärv. Läänemaa Suursoo keskosa madal- ja siirdesood on ühed Eesti paremini säilinud selle elupaigatüübi esindajad. Kaitseala on kasvupaigaks mitmetele kaitsealustele taimeliikidele ning elu- ja rändepeatuspaigaks paljudele kaitsealustele loomaliikidele. Kaitseala pindala on 10304,3 ha. Läänemaa Suursoos on esindatud soomaastike kõik kolm põhitüüpi: madalsoo, siirdesoo ning kõrgsoo e raba. Haruldastest liikidest leidub kaitsealal nõmmluga, rabaluga, madal luga, koldjas selaginell, tume nokkhein. Kuna ala on piisavalt inimtegevusest eraldatud elavad Suursoos mitmed inimpelglikud loomaliigid – hundid, ilvesed, karu, saarmas. Esineb ka kärpi, nirki ja teisi enamlevinud liike põtra, rebast, lindudest – teder, sookurg, põldrüüt, tikutaja, soo-loorkull, kaljukotkas jne. Suured põlengualad Vihterpalu-Nõva piirkonnas, suurenenud tulekahjude esinemine tingitud külastatavuse suurenemisest. |