Kaitse eesmärgi kirjeldus | Luitemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk on:
1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), hallide luidete (2130*), metsastunud luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), lammi-lodumetsade (91E0*) ning laialehiste lammimetsade (91F0) kaitse;
2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide - saarma (Lutra lutra), hingi (Cobitis taenia), emaputke (Angelica palustris) ja karvase maarjalepa (Agrimonia pilosa), millised on kõik ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse;
3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, millised on ühtlasi ka II kategooria kaitsealused liigid, kaitse;
4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, millised on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; I lisas nimetatud liikide - laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), öösorri (Caprimulgus europaeus), roo-loorkulli (Circus aeruginosus), rukkiräägu (Crex crex), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), värbkaku (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), nõmmelõokese (Lullula arborea), rüüdi (Pluvialis apricaria), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), mudatildri (Tringa glareola), millised on III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse ning rändlinnuliikide kaitse;
5) III kategooria kaitsealuste liikide - õõnetuvi (Columba oenas), hallõgija (Lanius excubitor), tõmmuvaera (Melanitta fusca), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ning punajalg-tildri (Tringa totanus) kaitse. |
Iseloomustus | Luitemaa looduskaitseala asub Pärnumaal Häädemeeste, Tahkuranna ja Surju vallas. Kaitsealasse kuuluvad alad võeti osaliselt kaitse alla juba 1964. aastal, maastikukaitseala sai uued eeskirjad 2000. aastal. Alal esinevad rannaniidud, soo- ja metsakooslused, Antsülusjärve ja Litoriinamere rannaluited ning I ja II kategooria kaitsealused liigid. Rannametsa luited on kõrgusega enam kui 30 m üle merepinna (Eesti kõrgeimad luited Tõotusemägi 29 m, Tornimägi 34 m). Looduskaitsealal asub kaks raba: Maarjapeakse e Soometsa (1600 ha) - nõo soostumisel tekkinud puisraba ning Tolkuse (5500 ha) - tekkinud rannavallide vahel olnud laguuni soostumisel. Üle 800 ha on kaitsealal rannaala, mis on soodus paik pesitsemiseks ja toitumiseks paljudele linnuliikidele. Häädemeeste-Pulgoja rannaniidualal on leitud kasvamas ligi 250 liiki kõrgemaid taimi. Kaitsealustest loomaliikidest esineb kaitsealal nt juttselg-kärnkonn e kõre, kivisisalik, nõmmelõoke, kiur, merikotkas, musträhn ja taimeliikidest ahtalehine ängelhein, balti sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, kahelehine käokeel, kahkjaspunane sõrmkäpp jne. Kaitseala pindala on 11301,3 ha (maismaad sellest 8722,5 ha). |