HIIUMAA RAJOONI TÖÖRAHVA
SAADIKUTE
N UKOGU TÄITEVKOMITEE
OTSUS Nr. 120
Kärdlas 18. detsembril 1968
LOODUE KAITSEST HlIUMAA RAJOONIS
Kultuurilisel ja esteetilisel eesmärgil rajooni looduse ilu
ja
omapära säilitamiseks,
tähelepanuväärsete maa-alade ja mais-
maa ning veeloomastiku kaitse ja loodusvarade ratsionaalse
ning heaperemeheliku kasutamise kindlustamisel on oIuline
koht looduskaitisel. Arvesse v ttes rea looduslikult kaunite
kohtad, parkid, p liste puude, rändrahnude ja teiste
kaitset
väärivate looduslike objektide säilitamist koosk
las Eesti NSV
ulemn ukogu Presiidiumi seadusega 7. juunist 1957. a.
"Eesti
NSV looduse kaitsest", Eesti NSV Ministrite N ukogu
määru-
sega nr. 242, 11. juulist 1957. a. "Abin udest looduskaitse
orga-
niseerimiseks Eesti NSV-s" ning Eesti NSV ulemn ukogu
Presiidiumi otsusega 28. juulist 1962. a. Hiiumaa Rajooni
TSN
Täitevkomitee
otsustab:
1. V tta riikliku looduskaitse alla kohalikku tähtsust
oma-
vad objektid vastavalt lisale nr. 1.
2. Avaldada otsuse lisana nr. 2 riikliku looduskaitse alla
v etud vabariikliku tähtsusega nimekiri.
3. Avaldada otsuse lisas nr. 3 kohaliku tähtsusega
looduskaitsealade
"Käina laht", "Kassari" ja "Väinamere laiud" kaitse
korraldamise
eeskirjad.
4. Avaldada otsuse lisas nr. 4 riikliku looduskaitse alIa v
e-
tud vabariikliku ja kohaliku tähtsusega looduse
üksikobjektide
kaitse korraldamise eeskirjad, mis on kinnitatud Eesti NSV
Ministrite N ukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalit-
suse juhataja käskkirjaga nr. 80, 29. aprllist 1963. a.
5. Avaldada otsuse lisas nr. 5 väljav te "Puude ja
p saste raiumise juhisest".
6. Kohustada kolhooside, sovhooside, asutuste ja ettev tete
juhtkondi, kelle maavalduste piires asuvad riikliku kaitse
alla
v etud objektid:
a) määrama igale objektile selle kaitse ja hooldamise
eest
vastutav töötaja;
b) puistud, pargid, puiesteed ja maastikulised objektid
hoid-
ma korras ja puhastama kuivanud puudest, okstest ja
prahist igal kevadel hiljemalt 15. maiks, parkides ja puis-
tutes läbi viima niitmise 20. juuniks.
7. Massürituste läbiviimine riikliku kaitse alla v
etud maas-
tiku üksikelementide ja parkide piires tuleb koosk lastada
ra-
jooni täitevkomitee looduskaitsekomisjoniga. urituste
korral-
dajatel tuleb ürituste läbiviimise käigus rikutud
ja prahista-
tud kohad korrastada kolme päeva jooksul pärast
ürituste
toimumist.
8. Keelata uute karjääride avamine ilma
mäeeraldiseta. Mäe-
eraldus tuleb koosk lastada rajooni looduskaitsekomisjoniga.
Keelatud on liiva ja kruusa kaevandamine magistraalteede
ääres kuni 200m kauguselt.
9. K ikide tööde teostamine, mis on vastuolus
käesoleva ot-
susega ja on seotud kaitse all olevate alade v i
üksikobjektide
möödapääsematu rikkumisega, tuleb eelnevalt
koosk lastada
Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomiteega ja
looduskaitsekomis-
joniga.
10. Looduskaitse objektide ning looduskaitsealaste
eeskirjade
rikkumise juhtudest teatada viivitamatult rajooni
täitevkomi-
tee looduskaitsekomisjonile v i metsamajandile.
11. V tta teadmiseks, et ametiisikuid ja kodanikke, kes on
süüdi looduskaitse eeskirjade rikkumises kaitse all
olevate
looduslike objektide rikkumises v i hävitamises,
karistakse
administratiivkorras rahatrahviga järgmises ulatuses:
ameti-
isikuid kuni 50 rublaga, kodanikke kuni 10 rublaga (Alus:
Eesti NSV Ministrite N ukogu määrus nr. 9, 12.
jaanuarist
1963. a. punkt nr. 8).
12. Kontroll käesoleva otsuse täitmise üle panna
Hiiumaa
Täitevkomitee esimehe asetäitjale, looduskaitse-
komisjonile, linna ja külade töörahva saadikute n
ukogude
täitevkomiteedele, Hiiumaa Tööstuslikule
Metsamajandile ja
jahindusklubile.
13. V tta teadmiseks, et riikliku looduskaitse alla kuuluvad
järgmised taime ja loomaliigid: rand-ogaputk,
rand-orashein
rand-seahernes, luuderohi, mets unapuu, pisilina, jugapuu,
näsiniin, väike vesiroos, valge vesiroos jt.,
merikotkas, sookurg,
p der, metskits, siil, nahkhiirlased, vaskuss, kägu,
piirpääsuke,
hallhani, ristpart, hahk, rähnilised, enamus värvulisi
jt.
14. V tta teadmiseks, et riikliku looduskaitse alla kuuluvad
k ik merikotka pesapuud ning nende ümbruses 200 m
raadiu-
ses on keelatud raied (väljaarvatud sanitaarraied).
(E. Männing)
Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee
esimehe asetäitja
(R. Mäe)
Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee
sekretär
L i s a nr. 3
Hiiumaa Rajooni TSN TK
otsusele nr. 120
18. detsember 1968. a.
Ornitoloogiline kaitseala "Käina laht" kaitse
korraldamise eeskirjad
1. Ornitoloogiline kaitseala "Käina laht" asub Käina
küla-
n ukogu piires ja v tab enda alla Käina lahe ning osa
Kassari
ja "S pruse" kolhoosi ning Putkaste sovhoosi
territooriumist.
Kaitseala pindala on 1100 ha.
2. Kaitseala loode- ja p hjapiir kulgeb mööda
maanteed
Orjaku teeristist läbi Käina asula ja Putkaste
sovhoosi kesku-
se Vaemla teeristini. ldapiir kulgeb paralleelselt
Vaemla-Kas-
sari teega ulatudes 200 m ida poole (Öunaku lahe
poole).
L una- ja edelapiir kulgeb mööda Kassari saart 200 m
kaugu-
sel lahe veepiirist alates Laistma sillast Orjaku m isani.
Lää-
nepiir ulatub Orjaku m isast Reigi saare l unatipuni, sealt
mööda Reigi saare läänerannikut Puulaiuni.
Puulaiust Orjaku
teeristini on piiriks maantee.
3. Kaitseala eesmärgiks on kindlustada püsivalt
soodsad ela-
mis- ja pesitsemistingimused eelk ige siin esinevatele
harul-
dastele linnuliikidele nagu kühmnokkluik ja naaskelnokk
kui
ka teistele vee- ja rannalindudele (hallhani, mitmed
pütiliigid,
naerukajakad, pardid, vardid jt.) ning pakkuda puhkamis-
v imalusi rändel hulgaliselt peatuvatele laululuikedele,
hane-
dele, partidele jt.
4. Kaitsealal on keelatud jahipidamine kogu aasta vältel
(väl-
ja arvatud röövloomade ja -lindude hävitamine
organiseeritud
korras vastavalt jahipidamise eeskirjadele koosk lastatult
metsamajandiga). Keelatud on lindude segamine nende asu-
kohtades, linnumunade kogumine, vete reostamine, veepinna
alandamine ja muul viisil ala looduslike tingimuste
muutmine.
15. aprllist kuni 1. augustini on keelatud kalapüük ja
paatide
kasutamine Käina lahel, välja arvatud teaduslikuks
otstarbeks
looduskaitsekomisjoni loal. Keelatud on inimeste viibimine
ja
loomade karjatamine Käina lahel ja selle laidudel.
Vareslaiul
on lubatud karjatada ainult lambaid alates 15. juunist.
Keelu-
alale kuivama asetatud mördade pärad peavad olema
avatud.
5. Suuremate rahvakogunemiste korraldamine kaitsealal tu-
leb eelnevalt koosk lastada rajooni looduskaitsekomisjoniga.
6. Loodusliku heina niitmine kaitseala rannikul on lubatud
alates 15. juulist. Muus osas jääb kaitsealal
paiknevate p llu-
majanduslike k lvikute kasutamise reziim endiseks.
Maastikulise kaitseala "Kassari" kaitse
korraldamise eeskirjad.
1. Maastikuline kaitseala "Kassari" asub Käina külan
u-
kogus Kassari kolhoosi territooriumil. Keeluala pindala on
ca 20 km2.
2. Kaitseala ülesandeks on säilitada looduslikult
kaunist ja
maastiku1iselt huvitavat ala omapäraste randvallide,
loopealse-
te ja puisniitudega. uhtlasi on kaitseala tähtis
turismipiirkond
ja elanike puhkerajoon Hiiumaal.
3. Kaitsealal on keelatud liiva ja kruusa v tmine, uute
teede
rajamine, metsa jageraie, kasvavate puude rikkumine, igasu-
gune prahistamine v i muul viisil ala loodusliku ilme
kahjus-
tamine.
4. Rahvakogunemistega seotud ürituste läbiviimiseks on
lu-
batud kasutada ainult Sääre mäe n lva piirkonda.
Ainult sel-
lek piirkonnas on lubatud turistide laagrite püstitamine.L
k-
keks tohib kasutada ainult kuivanud materjali.
5. Uute ehituste püstitamine v ib toimuda rajooni TSN
Täi-
tevkomitee loal ja koosk lastatult looduskaitsekomisjoniga.
6. P llumajanduslike k lvikute kasutamine kaitseala piires
jääb endiseks.
Kohaliku botaanilis-zooloogilise looduskaitseala
"Väina-
mere laiud" kaitse korraldamise eeskirjad.
1. Botaanilis-zooloogiline looduskaitseala "Väinamere
laiud"
asub Käina ja Pühalepa külan ukogu
piirkonnas.
2. Kaitseala koosseisu kuuluvad järgmised meresaared:
Eeri-
ku-kivilaid, Langekari, Hanikatsi laid, Vareslaid, K rglaid,
Saarnaki laid ja Soonlepa lahes Salin mme neeme ja Saarnaki
laiu vahelised saarekesed ning Kuivarahu
3. Looduskaitseala ülesandeks on säilitada Eesti
NSV-le oma-
päraseid väikesi meresaari, haruldasi taimeliike ja
taimekoos-
lusi, linnustiku ja maastikulisi komplekse.
4. Looduskaitsealal on keelatud hoonete ja igasuguste puude
ehituste püstitamine, puude ja p saste raiumine ja
vigastami-
ne (välja arvatud sanitaarraie metsas ja puisniitudel
metsa-
majandi loal) kaevetööd ning saarte maastikuilme
muutmine
igasugusel muul viisil.
5. Kaitstaval alal on keelatud karjatamine kuni 15. juunini.
Karjatamise lubatava algusaja täpsustab igal aastal
Hiiumaa
Tööstuslik Metsamajand. K rglaiul on karjatamine
keelatud
aastaringselt.
6. Kaitsealustel laidudel on keelatud kevadine jahipidamine.
Röövloomade (rebane) ja röövlindude
(hallvares) hävitamine
on lubatud aastaringselt koosk lastatult metsamajandiga.
7. Heina niitmine kaitsealal v ib toimuda alates 1. juulist
metsamajandiga koosk lastatud kohtades.
8. Kaitse alla v etud laidudel on keelatud paatide randumi-
ne ning sportlik kalapüük laiule lähemal kui 200
m ja inimeste
viibimine saarel 15. aprillist kuni 15. juuni. Hilisem
viibimi-
ne saarel on lubatud metsamajandi kirjalikul loal.
9. Botaanilise materjali kollekteerimine Hanikatsi laiul on
lubatud metsamajandi loal.
10. Kontrolli teostamine käesolevate eeskirjade
täitmise üle
panna Hiiumaa Tööstuslikule Metsamajandile, rajooni
loodus-
kaitsekomisjonile ja looduskaitseinspektoritele.
(R. Mäe)
Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee
sekretär
L i s a nr. 4
Hiiumaa rajooni TSN Täitevkomitee
otsusele nr. 120, 18. delsembrist 1968. a.
Riikliku looduskaitse alla v etud vabariikliku ja kohaliku
tähtsusega parkide kaitse korraldamise eeskiri.
1. Parklde riikliku kaitse ülesandeks on parandada
elanik-
konna elutingimusi, luua v imalusi kultuurseks puhkuseks
ning parginduse laialdaseks teaduslikuks uurimistööks.
Seega
tuleb parke kaitsta sanitaar-hügieenilistel ja teaduslikel
ees-
märkidel.
2. Keelata riikliku kaitse alla v etud parkides igasugune
puude ja p saste vigastamine ning raiumine (välja
arvatud
sanitaarraied koosk lastatult metsamajandiga, ning raied,
mis
on seotud parkide kujunduse muutmisega koosk las
käesoleva
eeskirja punktiga nr. 4), karjatamine, igasugust kaeviste
kae-
vamine, masinate ja seadmete parkimine, kütte lide
hoidmine,
masinatega s itmine väljaspool selleks ettenähtud
teid, igasu-
gune prahistamine ja muud parki ning selle üldilmet
kahju-
tavad tegurid.
3. Parkidesse uute ehituste püstitamine, olemasolevate
kapi-
taalsete varemete l hkumine ning läbi parkide elektriliini
ja
teetrasside rajamine tuleb koosk lastada Metsamajanduse ja
Looduskaitse Ministeeriumiga.
4. Lubada riikliku kaitse alla v etud parkide kujunduse
muutmist ainult projekteerimisorganisatsiooni v i vastava
eri-
ala spetsialisti poolt koostatud ning Metsamajanduse ja Loo-
duskaitse Ministeeriumi kinnitatud projekti v i skeemi (koos
tööde loeteluga) järgi.
5. Maavaldajad on kohustatud oma maava1duse piires olevaid
parke kaitsma ning hooldama ja korrastama vastavalt Metsa-
majanduse ja Loodkaitse Ministeeriumi poolt antud juhen-
dile.
II. Riikliku looduskaitse alla v etud vabariikliku
ja kohaliku tähtsusega geoloogiliste ja maastikuliste
üksikobjektide kaitse korraldamise eeskiri
1. Geoloogiliste ja maastikuliste üksikobjektide
(üksikele-
mentide) riikliku kaitse eesmärgiks on säiliada meie
harulda-
semaid ja teaduslikult huvitavaid rändrahne ja
kivikülve, alus-
p hja paljandeid, jugasid, meteoriidikraatreid, koopaid,
karsti
alasid, maapinnavorme, veekogusid ning looduslikult kauneid
puhkekohti.
2. Riikliku kaitse alla v etud geoloogiliste ja
maastikuliste
üksikobjektide säilitamise eesmärgil on
keelatud:
a) rändrahnude ja kivikülvide kahjustamine ja
loodusliku il-
me ning asukoha muutmine, samuti nende lähema ümb-
ruse risustamine;
b) alusp hja paljanditest, jugade astangutest, meteoriidi-
kraatritest ning koobastest pae (lubjakivi, dolomiidi)
murdmine v i liiva kaevamine (kui see pole seotud objekti
hooldamisega), paljandite ja koobaste rikkumine nime-
de jm. sissekraapimise teel, jugade veej u kasutamise eda-
sine suurendamine, j esängi süvendamine,
risustamine
v i muul viisil paljandite, jugade, meteoriidikraatrite ja
koobaste ning nende lähema ümbruse loodusliku ilme
rik-
kumine v i muutmine;
c) karstialadel pae murdmine, kruusa ja liiva kaevandamine,
prahi mahapanek, reovete juhtimine karstilehtritesse ning
karstimoodustiste loodusliku ilme igasugusel muul viisil
rikkurnine;
d) mägede, kuplite, orgude, astangute jt. pinnavormide
loo-
dusliku ilme rikkurnine neist maavarade kaevandamise,
lageraie v i muul teel;
e) järvede, j gede, allikate veetaseme muutmine, vete
risus-
tamine ja reostamine ning muul viisil veekogude ja nende
kallaste rikkumine ning loodusliku ilme muutmine;
f) looduslikult kaunites puhkekohtades liiva, kruusa jm.
kaevandamine, lageraied, kasvavate puude ja p saste vi-
gastarnine, vete reostamine, ala prahistamine v i mingil
muul viisil rikkumine.
3. Turistidel ja ekskursioonidel kasutada riikliku
looduskait-
se alla kuuluvate objektide külastamisel autode parkimisel
ja
telkide püstitamisel selleks ettenähtud kohti.
4. Uute ehituste püstitamine geoloogilistele ja
maastikuliste-
le üksikobjektidele v i nende otsesse lähedusse,
kuivendusvete
juhtimine karstilehtritesse jt. tööd, mis muudavad
suuremal v i
vähemal määral kaitsealuste objektide v i nende
lähema ümb-
ruse looduslikku ilmet, tuleb koosk lastada rajooni
täitevkomi-
tee looduskaitsc komisjoniga ning vabariikliku tähtsusega
ob-
jektide korral ka Metsamajanduse ja Looduskaitse
Ministeeriu-
miga.
III. Riikliku looduskaitse alla v etud vabariikliku ja
kohaliku tähtsusega botaaniliste üksikobjektide
kaitse korraIdamise eeskiri.
1. Botaaniliste objektide riikliku kaitse eesmärgiks on
säili-
tada meie väärtuslikumaid dendraariume, katsekultuure,
vilja-
puuaedu ja viljapuid, metsaosi, puude rühmi ja salusid,
puies-
teid ja üksikuid p liseid v i muul p hjusel kaitset
väärivaid
p said, samuti Eesti NSV-s esinevaid haruldasi, tea-
duslikult huvipakkuvaid v i dekoratiivseid taimeliike.
2. Riikliku kaitse alla v etud botaaniliste üksobjktide
säilimis eesmärgil on keelatud:
a) dendraariumide, kaitsekultuuride, viljapuuaedade, metsa-
osade, puude rühmade, salude ja puiesteede raiumine,
rik-
kumine v i kahjustamine;
b) üksikult kasvavate viljapuude ning p liste
haruldaste
puud raiumine, nende v ra, tüve ja juurestiku rikkumine
v i kahjustamine ning puude lähema ümbruse
risustamine;
c) liigina kaitse all olevate haruldaste taimed murdmine,
v i puude raiumine, vigastamine (puude koorimine, okste
murdmine jne.) v i m nel muul viisil nende kahjustamine
k ikjal, kus nad esinevad looduslikus taimkattes. Nende
herbaarset kogumist v ib lubada ainult Metsamajanduse
ja Looduskaitse Ministeerium. Aladel, kus esineb riikliku
kaitse all olevaid taimi, on lubatud ainult selline maa-ala-
de kasutamise viis, mis ei ohusta nende taimeliikide ole-
masolu;
d) liigina kaitse all olevate dekoratiivsete taimede
kogumine
mitteteaduslikel eesmärkidel ja müük.
3. Dendraariumide, kaitsekultuuride ja viljapuuaedade re-
konstrueerimine tuleb koosk Iastada Metsamajanduse ja Lood-
duskaitse Ministeeriumiga.
4. Maavaldajad on kohustatud oma maavalduse piires olevaid
objekte kaitsma ja hooldama.
IV. Riikliku looduskaitse alla v etud vabariikliku
ja kohaliku tähtsusega zooliigiliste
üksikobjektide
kaitse korraldamise eeskiri
1. Zooloogiliste objektide riikliku kaitse eesmärgiks on
säili-
tada Eesti NSV-s esinevaid huvitavaid loomakooslusi ning ha-
ruldusi, teaduslikult huvipakkuvaid v i rahvamajanduse
seisu-
kohalt kasulikke loomaliike, samuti luua meie vabariigis
pesit-
sevatele ja läbirändel peatuvatele lindudele ohutuid
pesitse-
mis ja rändetingimusi.
2. Riikliku kaitse alla v etud loomaliikide säilitamise
ees-
märgil on keelatud:
a) kaitsealuseid loomi jälitada, püüda v i tappa
üksk ik mis-
sugusel viisil, samuti hävitada nende pesapaiku,
rüüstata
pesi ja häirida poegi pesades;
b) Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi loata muu-
ta loodulikke tingimusi kotkaste ja must-toonekurgede pe-
sade ümbruses 200 m raadiusega;
c) laululindude püüdmine puurispidamise v i m nel
muul
eesmärgil ja nende rnüük;
d) metsasipelgate (metsakuklase ja sulukuklase) pesakuhi-
late rüüstamine v i vigastamine, samuti sipelgate,
nende
nukkude ja pesaainese kogumine mistahes eesmärgil.
Märkus:
Metsamajanduse organite teaduslike asutuste v i ppeasu-
tusta poolt sipelgapesade ümberasustamine, poolitamine
ja
paljundaminc metsakaitse eesmärgil on lubatud.
3. Kotkaste ja must-toonekurgede filmimist ja fotografeeri-
mist nende pesapaikadel lubatakse ainult koosk lastatult
Met-
samajanduse ja looduskaitse Ministeerimiga.
4. Riikliku kaitse all olevate, kuid jahimajanduslikku
täht-
sust omavate loomaliikide küttimine on lubatud vaid
Metsa-
majanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi poolt
väljaantud
erilubade alusel.
5. Juhuslikult püünisesse sattunud kaitse alla
kuuluvad
loomad tuleb viivitamatult vabastada. M ndadesse sattunud
lindudele väIjapääsu tagamiseks tuleb
kalapüügirajoonides
kuivatada m rdasid avatud päradega. Looduskatse all
olevate
vigastatud v i surma saanud loomade ja lindude - kotkad,
toonekured, karud, hirved, maraalid, lendoravad ja kobrased
- leiust tuleb teatada Metsamajanduse ja Looduskaitse Minis-
teeriumile. Lindude ja loomade püüdmine
märgistamiseks
teaduslike asutuste poolt on lubatud aasta läbi ja igal
pool.
6. Kohtades, kus loomad v ivad tekitada tunduvat majan-
duslikku kahju, v ib Metsamajanduse ja Looduskaitse Minis-
teeriumi eriloal küttida kaitse all olevaid loomaliike
nende ar-
vukuse vähendamiseks, sugupoolte arvulise vahekorra
regu-
leerimiseks, sanitaarseisukorra parandamiseks (v itlus
epidee-
miate ja prasitaarsete haiguste vastu jne.) ning teaduslike
uurimisasutuste esildisel ka kollekteerimiseks. Keelatud on
läbi viia töid, mis on seotud kaitsealuste loomade
massilise
hävitamisega.
7. Aladel, mis on v etud riikliku kaitse alla kui lindude
pesitsemis- ja peatumiskohad, on keelatud ala looduslike
tingi-
muste rnuutmine (kuivendamine, järvede veepinna
madaldami-
ne) vete reostamine, jahipidamine kogu aasta vältel
(välja ar-
vatud röövloomade ja lindude hävitamine
organiseeritud kor-
ras koosk las jahipidamise eeskirjaga), linnumunade
kogumine,
lindude hirmutamine ja pesade hävitamine; 15. aprillist
kuni
1. septembrini roo niitmine ja rohu p letamine, kuni 15.
juuli-
ni heina niitmine ja karjatamine. Enne 15. juulit v ib heina
niita vaid Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi
igakordsel eriloal. Lindude massilise pesitsemise perioodil
(15.
aprillist kuni 1. juulini) on inimese viibimine neis
kohtades
lubatud vaid eriti hädavajalikel juhtude.
Käesolevas lisas toodud eeskirjad on kinnitatud ENSV
Mi-
nistrite N ukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalit-
suse juhataja käskkirjaga nr. 80, 29. aprillist 1963.
a.
(R. Mäe)
Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee
sekretäe
LKR: 12.03.1997 16:06:58
Hiiumaa rajooni looduskaitseobjektide nimekiri
Kohaliku tähtsusega objektid
Pargid: 1. Vaemla park
2. Emmaste park
3. K rgessaare park
4. Kärdla kultuuripark
5. Kärdla rannapark
6. Kassari park
7. Käina park
8. Pühalepa kirikupark
P lised puud: 1. Kandlemänd
2. Must mänd
3. Must lepp
4. P hja tamm
5. Musta ja halli lepa hübriid
6. Kased
7. Hargnev kuusk
8. Püramiidkadakas
9. Sanglepp
10. Ohvritamm
11. Pihlakas
12. Tamm
13. Püramiidkadakas
14. Leetselja kadakas (4 tk.)
15. Kadakas
16. Püramiidkadakas
17. Jugapuu
18. Paplid (4 tk.)
19. Nasva kadakas
20. Harilik tamm
21. Lehised
22. L hisleheline kask
23. Kadakas
Alleed: 1. Sanglepa allee
2. Vahtra ja tamme allee
3. Sanglepa allee
4. Jalaka-vahtra allee ja sellega külgnev puistu
5. Kastani allee
Puistud: 1. Luidja lepik
2. Kasesalu
3. Kasesalu
4. Kasesalu
5. Kasesalu
Haruldaste taimeliikide kasvukohad:
1. Jugapuu kasvukoht
2. Jugapuu kasvukoht
3. Jugapuu kasvukoht
4. Jugapuu kasvukoht
5. Luuderohu kasvukoht
6. Luuderohu kasvukoht
7. Pisilina kasvukoht
8. Rand-ogaputke, rand-seaherne ja
rand-orasheina kasvukoht
Rahnud: 1. Rändrahn
2. Paluküla kivi
3. Rändrahn
4. P lise leppe kivid
5. Rändrahn (Antu kivi)
6. T llukivi
7. N rgakivi
8. Rändrahn
9. Kaks rändrahnu
10. Härjakivi
11. Ohvrikivi
12. Unikivi
13. Ungrukivi
14. Lepistepao suur kivi
15. Suurikp llu suur kivi
16. Rändrahn
17. Kivikülv
Geoloogilised kaitsealad:
1. Kallaste pank
2. Ristna pankrannik
3. Kuristu neeluauk
4. Kurisoo auk
5. Vanaj e org
6. Looduslikud arteesiakaevud Kärdlas
Muud: 1. Käina laht roostikulaidudega
2. Tihu järved koos ümbritseva rabaga
3. Väinamere laiud
4. Kassari saar
Vabariikliku tähtsusega objektid
Park: 1. Suurem isa park
P lised puud: 1. Harilik saar
2. Harilik pärn
3. Kadakas
Rahnud kivikülvid:
1. Kukka kivi
2. Kukka p llukivi
3. Hiiesaare silmakivi
4. Tubala rändrahn
5. Paluküla 3 rahnu
6. Vanapagana kivi
7. Hermerseni kivikülv
(Rabakivirahnude kogumik)
8. Tahkuna hiidrahn
9. K pu suurkivi
10. Mägipäe rändrahn
11. P rgukivi
|