Kaitse eesmärgi kirjeldus | Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
1) Kaugatoma lahe äärset pankrannikut ja Lõu loopealset ning kaitsealuseid liike;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on esmased rannavallid (1210)3, püsitaimestuga kivirannad (1220), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (6280*), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);
3) kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas: laululuik (Cygnus cygnus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja sookurg (Grus grus);
4) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning tema elupaiku. See liik on madal unilook (Sisymbrium supinum);
5) kaitstavate elupaigatüüpidega seotud kaitsealuseid liike, milleks on nurmlauk (Allium vineale), lepa-kärbseseen (Amanita friabilis), püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), vask-porosamblik (Cladonia convoluta), sarvharik (Clavulinopsis corniculata), harilik särasamblik (Fulgensia bracteata), kadakatarjak (Oxyporus philadelphi), stepi-naastsamblik (Psora decipiens), harilik lohksamblik (Solorina saccata), valge vahasamblik (Squamarina lentigera) ja loo-rebasesamblik (Vulpicida tubulosus). |
Iseloomustus | Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala asub Saaremaal Salme vallas. Kaitsealal asuv Kaugatoma pank võeti kaitse alla 1973. aastal, millele liideti 2000. aastal Eesti kõige esinduslikumaks looalaks peetava Lõo alvar. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta nii väärtuslikku panka kui ka loopealset. Pank on suhteliselt lühike, 360 m pikk ja 1,9 m kõrgune, kus on vaadeldavad Kaugatoma lademe stratotüüpsed paljandid. Alalt võib leida massiliselt mitmesuguseid kivistisi, eriti meriliiliate varrelülisid, mistõttu sealset lubjakivi kutsutakse ka sõrmuspaeks. Lõo alvar on suurim looala Saaremaal, kus esineb erinevaid, sealhulgas haruldasi alvaritüüpe ning kaitsealal kasvab ka mitmeid haruldasi taime- ja samblikuliike. Kaitseala pindala on 502,1 ha.
Kaitsealused loomaliigid: Mergus albellus, Sterna caspia, Branta leucopsis, Gavia arctica, Gavia stellata, Alca torda, Cepphys grylle, Cygnus olor, Sterna sandvicensis.
Kaitsealused taimeliigid: Allium vineale, Anacamptis pyramidalis, Asplenium ruta-muraria, Asplenium trichomanes, Cerastium pumilum, Cardamine hirsuta, Dactylorhiza baltica, Draba muralis, Geranium lucidum, Helichrysum arenarium, Herminium monorchis, Hornungia petraea, Ophrys insectifera, Orchis mascula, Orchis ustulata, Scabiosa columbaria, Dactylorhiza fuchsii, Dactylorhiza maculata, Daphne mezereum, Epipactis palustris, Gymnadenia conopsea, Listera ovata, Malus sylvaéstris, Myrica gale, Orchis militaris, Ulmus laevis, Dactylorhiza incarnata, Trifolium campestre,Platanthera bifolia, Platanthera chlorantha, Dactylorhiza maculata. (Keskkonnaekspertiis,1998) |