Dokumendi andmete kuvamine

Õigusakt: 1979.09.24 ENSV MN. määrus nr. 497 Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohtaVäljad: peida ,kuva
Vastu võetud24.09.1979
RekvisiitENSV T 1979, 43, 521
PealkiriENSV MN. määrus nr. 497
Looduskaitsealade edasise väljaarendamise kohta
Sisu

1979 .

Akt nr. 160

160

LOODUSKAITSEALADE EDASISE VÄLJAARENDAMISE KOHTA

ENSV Ministrite Nõukogu 24. septembri 1979. a. määrus nr. 497

(ENSV Teataja 1979, nr.43, art.521.)

Eesti NSV looduskaitsealade väljaarendamiseks ning teaduslikku, esteetilist ja puhkemajanduslikku väärtust omavate

maastike kaitseks Eesti NSV Ministrite Nõukogu m ä ä r a b:

1. Nõustuda ENSV Põllumajandusministeeriumi, ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi ning Võru ja

Valga rajooni täitevkomitee ettepanekuga ning moodustada Haanja maastikukaitseala pindalaga 9,2 tuh. hektarit,

Karula maastikukaitseala pindalaga 10,3 tuh. hektarit, Otepää maastikukaitseala pindalaga 23,0 tuh. hektarit ja

Paganamaa maastikukaitseala pindalaga 1,1 tuh. hektarit.

2. Kinnitada:

1) käesoleva määruse punktis 1 loetletud maastikukaitsealade maa kasutamise põhitingimused vastavalt lisale nr. 1

ning piirid vastavalt juurdelisatud skeemidele;

2) Nigula ja Viidumae riikliku looduskaitseala ning nende kaitsetsoonide maakasutamise põhitingimused vastavalt

lisadele nr. 2 ja 3 ning piirid vastavalt juurdelisatud skeemidele;

3) Kaali meteoriidikraatrite geoloogilise kaitseala maakasutamise põhitingimused vastavalt lisale nr. 4 ja piirid vastavalt

juurdelisatud skeemile;

4) Virtsu-Laelatu-Puhtu botaanilis-zooloogilise kaitseala maakasutamise põhitingimused vastavalt lisale nr 5 ja piirid

vastavalt juurdelisatud skeemile;

5) juurdelisatud Nigula Riikliku Looduskaitseala ja Viidumae Riikliku Looduskaitseala põhimäärus.

3. Käesoleva määruse punktides 1 ja 2 nimetatud kaitsealade haldamine ja väljaarendamine panna ENSV

Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumile ja vastavate rajoonide täitevkomiteedele ENSV

Põllumajandusministeeriumil osutada kaasabi kaitsealade väljaarendamisel ja kaitsereziimist kinnipidamisel.

4. -6. (Välja jäetud kui ajutise iseloomuga. )

7. (Välja jäetud kui varem väljaantud akte tühistav.)

Lisa nr. 1 1979

Eesti NSV Ministrite Nõukogu Art nr. 160

24. septembri 1979. a. määruse nr. 497

juurde

MAAKASUTAMISE PõHITINGIMUSED MAA ARVAMISEL

KAITSEALADE ALLA VALGA JA VõRU RAJOONIS

____________________________________________________________________________

Objekti nimetus Maakasutajate nimetused, Maakasutamise põhitingimused

ja kelle maal kaitsealad

suurus (ha) paiknevad ja selle maa

suurus

____________________________________________________________________________

1 2 3

____________________________________________________________________________

1. Haanja maas- 1. Munamäe sohvoos - 1. Maa arvata kaitsealade alla

tikukaitseala 4086 ha põhimaakasututajate maast maha-

- 9163 ha arvamiseta.

2. Rõuge sohvoos - 2. Majanditel on õigus ja nad

2683 ha on kohustatud:

3. Võru Metsamajand - 1) kasutama haritavat maad põl-

2311 ha lumajanduskultuuride kasvatami-

4. Majandite piires asu- seks ning harima ja väetama

vad teised maakasutajad maad vastavalt agrotehnilistele

kokku-83 ha eeskirjadele ja keskkonnakaitse

2.Karula maas- 1.Sverdlovi-nim. kolhoos nõuetele.

tikukaitseala- 2795 ha 2)niitma heina ja karjatama

10318 ha 2.Karula sovhoos-1443 ha loomi looduslikul rohumaal ning

3.Valgamaa Metsamajand- rakendama abinõud rohumaade

3527 ha hooldamiseks nende võsastumise

4.Võru Metsamajand- ärahoidmiseks.

2522 ha 3. Majanditel on õigus:

5.Majandite piires asuvad 1)teha maaparandust ja kultuur-

teised maakasutajad kokku- tehnilisi töid vastavalt maaka-

31 ha sutamise perspektiivprojektile

3.Otepää maas- 1.Otepää sovhoos-3917 ha ja maaparanduse perspektiiv-

tikukaitseala 2.Sovhoos "Kommunist"- skeemile,

-23031 ha 5722 ha 2)püstitada ehitisi maakasuta-

3.Keeni sovhoos-1926 ha mise perspektiivprojektiga

4.Puka sovhoos-1614 ha ettenähtud asukohtades.

5.Hellenurme kolhoos- 4. Kaitsealadel on lubatud uute

3113 ha teede rajamine ja olemasolevate

6.TRu Kääriku õppespor- teede rekonstrueerimine vasta-

dibaas-194 ha valt teede rajamise ja rekonst-

7.Valgamaa Metsamajand- rueerimise skeemile.

739 ha 5. Metsade majandamine toimub

8.Elva Metsamajand- lähtdes kasvukohatingimustest

5495 ha ja arvestades maastikukujunduse

9.Majandite piires asuvad põhinõudeid.

teised maakasutajad kokku 6. Maakasutajatel on õigus maa

-311 ha kasutamiseks kooskõlas kehtiva

4.Paganamaa 1.Varstu sovhoos-546 ha seadusandlusega, täites maasti-

maastikukaitse- 2.Ruusmäe sovhoos-18 ha kukaitsealade kaitse korralda-

ala - 1107 ha 3.Võru metsamajand mise eeskirjadest tulenevaid

- 543 ha nõudeid.

Lisa 2

KINNITATUD

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

24. septembri 1979. a.

määrusega nr. 497

Nigula Riikliku Looduskaitseala

p õ h i m ä ä r u s

1. Nigula Riiklik Looduskaitseala on asutatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a. määrusega nr. 242

(ENSV Teataja 1957, nr. 14, art. 125). Nigula Riikliku Looduskaitseala pindala on 2771 ha, teda ümbritseb 2150 ha

suurune kaitsetsoon.

2. Nigula Riikliku Looduskaitseala põhiülesanded on:

1) säilitada raba ja metsa looduslikke komplekse;

2) organiseerida looduskaitseala ükoloogiliste süsteemide uurimist, kaasates sellele tööle vastava profiiliga

teadusasutusi ja olles baasiks pikaajaliste teaduslike vaatluste korraldamisel;

3) teha looduskaitsealast propagandat ja selgitustööd elanikkonna hulgas;

4) täita muid ülesandeid, mis on seotud looduskaitseala väljaarendamise ja kaitsega.

3. Looduskaitseala kaitsetsooni ülesanne on tagada looduskaitsealal toimuvate looduslike protsesside häireteta

kulg.

4. Looduskaitsealal on keelatud selline majanduslik tegevus, mis rikub ala looduslike protsesside kulgu ja mis pole

seotud looduskaitseala tegevusega, sealhulgas:

1) uute tootmishoonete, teede, elektri- ja sideliinide ning teiste objektide ehitamine;

2) maavarade kaevandamine, metsa pea- ja vahekasutusraie, metsa kõrvalkasutus, maaparandus ning kalapüük;

3) loodusobjektide kahjustamine ning vee ja pinnase saastamine;

4) inimeste viibimine looduskaitsealal väljaspool tähistatud radu, telkide püstitamine ning lõkete tegemine.

5. Jahipidamine, lindude ja imetajate hävitamine, vigastamine, püüdmine või hirmutamine, pesade lõhkumine ning

linnumunade korjamine looduskaitsealal ja tema kaitsetsoonis on keelatud, välja arvatud lindude püüdmine ja

linnumunade kogumine teaduslikel eesmärkidel ning jahipidamine ulukite arvukuse reguleerimiseks.

6. Looduskaitseala kaitsetsoonis on keelatud tööd, mis oluliselt mõjutavad looduskaitseala looduslikke tingimusi,

sealhulgas mineraalväetiste ja mürkkemikaalide külv lennukitelt. Maaparandustööde tegemine ja lageraied on lubatud

koosk lastatult ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumiga.

7. Looduskaitseala väljaarendamist organiseerib ja kontrollib ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium,

kes kehtestatud korras:

1) määrab ametisse looduskaitseala direktori;

2) koosk lastab looduskaitseala käsitlevad teadusliku uurimistöö programmid;

3) annab välja erilube looduskaitsealal imetaja- ja linnuliikide arvulise või soolise vahekorra reguleerimiseks ning

nende püüdmiseks teaduslikel eesmärkidel;

4) koosk lastab looduskaitseala ja tema kaitsetsooni käsitlevate tööde projektid;

5) annab välja käskkirju ja juhendeid looduskaitseala reziimi kindlustamiseks, teadusliku uurimistöö korraldamiseks

ja loodusvarade otstarbekaks kasutamiseks ja kaitseks.

8. Nigula Riikliku Looduskaitseala tegevust juhib direktor koostöös Pärnu Rajooni Täitevkomitee ja kohaliku

metsamajandusorganiga vastavalt käesolevale põhimäärusele ja kehtivale seadusandlusele.

9. Nigula Riikliku Looduskaitseala direktor:

1) organiseerib looduskaitseala plaanilist väljaarendamist ja looduskaitsealal tehtavat teaduslikku uurimistööd;

2) tagab looduskaitseala kaitsereziimist kinnipidamise ja looduskaitsealale pandud ülesannete täitmise;

3) vaatab läbi looduskaitseala ja tema kaitsetsooni käsitlevad planeerimis- ja ehitusprojektid;

4) reguleerib looduskaitseala külastamist ning teadusliku materjali kogumist;

5) peatab tegevuse, mille tagajärjel rikutakse käesoleva põhimääruse või teiste normatiivaktidega kehtestatud

korda looduskaitsealal või kaitsetsoonis, informeerides sellest ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi ja

vajaduse korral ka eeskirju rikkunud ettevõtte, organisatsiooni või asutuse kõrgemalseisvat organit lõpliku otsuse

tegemiseks;

6) vormistab materjalid õiguserikkujate vastutusele võtmiseks seadusandluses ettenähtud korras;

7) nõuab õiguserikkujatelt seadusandluses ettenähtud korras looduskaitsealale tekitatud kahju materiaalset

hüvitamist või tekitatud kahjulike tagajärgede likvideerimist.

10. Looduskaitseala valvet korraldavad looduskaitseala ja metsavalve töötajad, kellel on teenistusülesannete

täitmisel õigus nõuda looduskaitseala korda rikkunud külastajate lahkumist looduskaitseala territooriumilt, koostada

kodanikele ja ametiisikutele korra rikkumise kohta protokolle (akte) või teha täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi.

Lisa 3

KINNITATUD

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

24. septembri 1979. a. määrusega

nr. 497

Viidumäe Riikliku Looduskaitseala

põhimäärus

1.Viidumäe Riiklik Looduskaitseala on asutatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11.juuli 1957. a. määrusega nr. 242

(ENSV Teataja 1957, nr. 14. art. 125). Viidumäe Riikliku Looduskaitseala pindala on 1194 ha, teda piirab idaservas

679 ha suurune kaitsetsoon.

2. Viidumäe Riikliku Looduskaitseala ülesanne on haruldaste taimeliikide ja taimekoosluste esinemisala säilitamine ning

selle igakülgne uurimine, kaasates sellele tööle vastava profiiliga teadusasutusi ja olles baasiks pikaajaliste teaduslike

vaatluste korraldamisel, samuti looduskaitseala propaganda ja selgitustöö tegemine elanikkonna hulgas.

3. Looduskaitseala kaitsetsooni ülesanne on tagada looduskaitsealal toimuvate looduslike protsesside häireteta kulg.

4. Looduskaitsealal on keelatud selline majanduslik tegevus, mis rikub ala looduslike protsesside kulgu ja mis pole

seotud looduskaitseala tegevusega sealhulgas:

1 ) uute tootmishoonete, teede, elektri- ja sideliinide ning teiste objektide ehitamine;

2) maaparandustööd, maavarade kaevandamine, pinnavormide rikkumine ning vee ja pinnase saastamine;

3) vaigutustööd ja lageraied. Nimetatud keeld kehtib ka looduskaitseala kaitsetsoonis;

4) mootorsõidukite liikumine ja parkimine väljaspool üdkasutatavaid teid ning selleks ettenähtud kohti, välja arvatud

majanduslike tööde ja järelevalveülesannetega seotud mootorsõidukid;

5) inimeste viibimine looduskaitseala juhataja loata. See keeld ei laiene kohalikele elanikele;

6) massiürituste korraldamine;

7) taimede kollektsioneerimine ilma looduskaitseala juhataja loata;

8) telkide püstitamine ja lõkete tegemine;

9) jahipidamine, välja arvatud imetajate arvukuse reguleerimine taimekoosluste säilitamiseks kooskõlas kehtiva

seadusandlusega.

5. Looduskaitsealal asuvate teede, ehitiste, elektri- ja sideliinide ning teiste objektide rekonstrueerimine kuulub

kooskõlastamisele ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumiga.

6. Looduskaitseala ja kaitsetsooni metsi hooldatakse kinnitatud majanduskava alusel. Karja ja heinamaade kasutamine

toimub kooskõlastatult looduskaitse juhatajaga.

7. Looduskaitseala kaitsetsoois on keelatud tööd, mis oluliselt mõjutavad looduskaitseala looduslikke tingimusi,

sealhulgas mineraalväetiste ja mürkkemikaalide külv lennukitelt. Maaparandustööde tegemine ja lageraied on lubatud

kooskõlastatult ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumiga.

8. Looduskaitseala väljaarendamist organiseerib ja kontrollib ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeerium, kes

kehtestatud korras:

1) määrab ametisse looduskaitseala juhataja;

2) vaatab läbi ja kinnitab looduskaitseala teadusliku uurimistöö programmi ja väljakujundamise projektid.

3) annab välja erilube looduskaitsalal imetajate arvukuse reguleerimiseks.

4) kooskõlastab looduskaitseala ja tema kaitsetsooni käsitlevate tööde projektid.

5) annab välja käsikirju ja juhendeid looduskaitseala reziimi kindlustamiseks, teadusliku uurimistöö korraldamiseks ja

loodusvarade otstarbekaks kasutamiseks ja kaitseks.

9. Viidumäe Riikliku Looduskaitseala tegevust juhib looduskaitseala juhataja koostöös Kingissepa Rajooni

Täitevkomitee ja kohaliku metsamajandusorganiga vastavalt kehtivale seadusandlusele ja käesolevale

põhimääruusele.

10. Viidumäe Riikliku Looduskaitseala juhataja:

1) organiseerib looduskaitseala plaanipärast väljaarendamist ja looduskaitsealal tehtavat teaduslikku uurimistööd;

2) tagab looduskaitseala haruldaste taimeliikide ja koosluste säilitamise, kaitsereziimist kinnipidamise ja

looduskaitsealale pandud ülesannete täitmise;

3) vaatab läbi looduskaitseala ja tema kaitsetsooni käsitlevad planeerimis ja ehitusprojektid;

4) reguleerib looduskaitseala külastamist ning teadusliku materjali kogumist.

5) peatab tegevuse, mille tagajärjel rikutakse käesoleva põhimääruse või teiste normatiivaktidega kehtestatud korda

looduskaitsealal või kaitsetsoonis, informeerides sellest ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumi ja

vajaduse korral ka eeskirju rikkunud ettevõtte, organisatsiooni või asutuse kõrgemalseisvat organit lõpliku otsuse

tegemiseks;

6) nõuab õiguserikkujatelt seadusandluses ettenähtud korras looduskaitsealale tekitatud kahju materjaalset hüvitamist

või tekitatud kahjulike tagajärgede likvideerimist;

7) vormistab materjalid õiguserikkujate vastutusele võtmiseks seadusandluses ettenähtud korras.

11. Looduskaitseala valvet korraldavad looduskaitseala ja metsavalve töötajad, kellel on teenistusülesannete täitmisel

õigus nõuda looduskaitseala korda rikkunud külastajate lahkumist looduskaitseala territooriumilt, koostada kodanikele

ja ametiisikutele korra rikkumise kohta protokolle (akte) ja teha täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi.

Lisa nr. 2

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

24.septembri 1979.a. määrus nr.497 juurde

MAAKASUTAMISE PÕHITINGIMUSED MAA KASUTAMISEKS ANDMISEL RIIKLIKEKS

LOODUSKAITSEALADEKS PÄRNU JA KINGISSEPA RAJOONIS

____________________________________________________________________________

Kellele antakse maa Maakasu- Maakasutajate nimetu- Maa kasutamiseks

kasutamiseks, objekti tamise sed, kellelt maa ära andmise põhitingi-

nimetus, milliseks tähtaeg võetakse, selle maa mused

otstarbeks ja suuru- suurus ja kategooria

ses (ha)

____________________________________________________________________________

1.ENSV Metsamajanduse täht- 1.Kilingi-Nõmme Näidis- 1.Maakasutajad on

Ministeeriumi Kilingi- ajata metsamajand-2771 ha, kohustatud järgima

Nõmme Näidismetsama- sealhulgas 707 ha I riiklike looduskait-

jandile Nigula Riik- grupi metsa. sealade põhimäärus-

liku Looduskaitseala test tulenevaid nõu-

alla-2771 ha deid.

2.ENSV Metsamajanduse täht- 1.Saaremaa Metsamajand 2.Maa ära võtta kol-

Ministeeriumi Saare- ajata -1038 ha, sealhulgas hoosi "Kommunism"

maa Metsamajandile 603 ha Viidumäe Riikli- maadest mahaarvami-

Viidumäe Riikliku ku Looduskaitseala ole- sega, sealhulgas

Looduskaitseala masolev maa-ala. jätta 6,9 ha rohu-

alla - 1194 ha 2.Kolhoos "Kommunism" maad kolhoosile pi-

-156 ha, sealhulgas 0,8 kaajaliseks kasuta-

ha põldu, 9 ha paranda- miseks tähtajaga

tud rohumaad ja 21,7 ha 10 aastat.

looduslikku rohumaad.

Lisa 3

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

24.septembri 1979.a. määruse nr.497 juurde

MAAKASUTAMISE PõHITINGIMUSED MAA ARVAMISEL RIIKLIKE LOODUSKAITSEALADE

KAITSETSOONIDEKS PÄRNU JA KINGISSEPA RAJOONIS

____________________________________________________________________________

Objekti nimetus Maakasutajate nime- Maakasutamise põhitingimused

ja suurus (ha) tused, kelle maal

kaitsealad paik-

nevad ja selle maa

suurus

____________________________________________________________________________

1.Nigula Riik- 1.Tali sovhoos- 1. Maa arvata riiklike looduskaitse-

lik Loodus- -641 ha alade kaitsetsoonide alla põhimaaka-

kaitseala kait- 2.Massiaru kolhoos- sutajate maast mahaarvamiseta.

setsoon- -758 ha 2. Majanditel on õigus ja nad on ko-

- 2150 ha 3.Kilingi-Nõmme hustatud:

Näidismetsamajand- 1)kasutama haritavat maad põllumajan-

-751 ha duskultuuride kasvatamiseks ning ha-

2.Viidumäe Saaremaa Metsama- rima ja väetama maad vastavalt agro-

Riiklik Loo- jand-679 ha tehnilistele eeskirjadele ja kesk-

duskaitseala konnakaitse nõuetele,

kaitsetsoon- 2)niitma heina ja karjatama loomi

679 ha. looduslikul rohumaal ning rakendama

abinõud rohumaade hooldamiseks nende

võsastumise ärahoidmiseks.

3. Majanditel on õigus:

1)teha maaparandust ja kultuurtehni-

lisi töid vastavalt maakasutamise

perspektiivprojektile ja maaparanduse

perspektiivskeemile,

2)püstitada ehitisi maakasutamise

perspektiivprojektiga ettenähtud asu-

kohtades.

4. Looduskaitsealade kaitsetsoonides

on lubatud teede rajamine ja olemas-

olevate teede rekonstrueerimine vas-

tavalt teede rajamise ja rekonstru-

eerimise skeemile.

5. Metsade majandamine toimub lähtu-

des kasvukohatingimustest ja arvesta-

des maastikukujunduse põhinõudeid.

6. Maakasutajatel on õigus maa kasu-

tamiseks kooskõlas kehtiva seadus-

andlusega, täites riiklike loodus-

kaitsealade põhimäärustest tulenevaid

nõudeid.

Lisa nr.4

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

24.septembri 1979.a.497 juurde

MAAKASUTAMISE PõHITINGIMUSED MAA ARVAMISEL KAITSEALADE

ALLA KINGISSEPA RAJOON

____________________________________________________________________________

Objekti Maakasutajate nime- Maakasutamise põhitingimused

nimetus ja tused, kelle maal

suurus (ha) kaitsealad paiknevad

ja selle maa suurus

____________________________________________________________________________

Kaali meteo- 1.Kõljala sovhoos- 1. Maa arvata kaitseala alla põhimaaka-

riidikraatrite -44 ha sutajate maast mahaarvamiseta.

geoloogiline 2.Kaali 8-kl.Kool 2. Majanditel on õigus ja nad on kohus-

kaitseala- ja Kaali kauplus- tatud:

-50 ha -6 ha 1)kasutama haritavat maad põllumajandus-

kultuuride kasvatamiseks ning harima ja

väetama maad vastavalt agrotehnilistele

eeskirjadele ja keskkonnakaitse nõuetele

2)niitma heina ja karjatama loomi loo-

duslikul rohumaal ning rakendama abi-

nõud rohumaade hooldamiseks nende võsas-

tumise ärahoidmiseks.

3. Majanditel on õigus:

1)teha maaparandust ja kultuurtehnilisi

töid vastavalt maakasutamise perspek-

tiivprojektile ja maaparanduse perspek-

tiivskeemile,

2)püstitada ehitisi maakasutamise pers-

pektiivprojektiga ettenähtud asukohtades

4. Kaitsealal on lubatud uute teede ra-

jamine ja olemasolevate teede rekonst-

rueerimine vastavalt teede rajamise ja

rekonstrueerimise skeemile.

5. Metsade majandamine toimub lähtudes

kasvukohatingimustest ja arvestades

maastikukujunduse põhinõudeid.

6. Maakasutajatel on õigus maa kasutami-

seks kooskõlas kehtiva seadusandlusega,

täites kaitseala kaitse korraldamise

eeskirjadest tulenevaid nõudeid.

Lisa nr.5

Eesti NSV Ministrite Nõukogu

24.september 1979.a. määrus nr.497 juurde

MAAKASUTAMISE PÕHITINGIMUSED MAA ARVAMISEL

KAITSEALADE ALLA HAAPSALU RAJOONIS

____________________________________________________________________________

Objekti Maakasutajate nime- Maakasutamise põhitingimused

nimetus tused, kelle maal

kaitsealad paikne-

vad ja selle maa

suurus

____________________________________________________________________________

Virtsu- 1.Läänemaa Metsa- 1. Maa arvata kaitseala alla põhimaakasuta-

Laelatu- majand-656 ha jate maast mahaarvamiseta.

Puhtu 2.Karuse kolhoos- 2. Majanditel on õigus ja nad on kohustatud:

botaanilis- -1316 ha 1)kasutama haritavat maad põllumajanduskul-

-zooloogi- 3.Kalurikolhoos tuuride kasvatamiseks ning harima ja väetama

line kaitse- "Lääne Kalur"- maad vastavalt agrotehnilistele eeskirjadele

ala-3609 ha -26 ha ja keskkonnakaitse nõuetele,

4.Puhtu Ornito- 2)niitma heina ja karjatama loomi loodusli-

loogiajaam- kul rohumaal ning rakendama abinõud rohumaa-

-63 ha de hooldamiseks nende võsastumise ärahoidmi-

5.Mere akvatoo- seks.

-rium-1548 ha 3. Majanditel on õigus:

1)tehe maaparandust ja kultuurtehnilisi töid

vastavalt maakasutamise perspektiivprojekti-

le ja maaparanduse perspektiivskeemile,

2)püstitada ehitisi maakasutamise perspek-

tiivprojektiga ettenähtud asukohtades.

4. Kaitsealal on lubatud uute teede rajamine

ja olemasolevate teede rekonstrueerimine

vastavlt teede rajamise ja rekonstrueerimise

skeemile.

5. Metsade majandamine toimub lähtudes kas-

vukohatingimustest ja arvestades maastiku-

kujunduse põhinõudeid.

6. Maakasutajatel on õigus ma kasutamiseks

kooskõlas kehtiva seadusandlusega, täites

kaitseala kaitse korraldamise eeskirjadest

tulenevaid nõudeid.

Failid: peida ,kuva
Seotud fail1979_24sept_nr497_art160 (pdf, 0,7 MB)