| Kaitsealune ala | Porkuni maastikukaitseala (KLO1000270) |
| Nimi | Võhmetu-Lemmküla-Porkuni karstijärvede ja ooside ala |
| Asukohakirjeldus | Porkuni ja Lemmküla vahel.
( LKR: 27.08.1998, 09:49:22 ) |
| Kaitse | <KAITSE>
Asus (1988) Pandivere Riikliku Veekaitseala veesäilitusalal. Vôhmetu-Lemküla-Porkuni karstijärvede ja ooside ala on kaitse all. Vähendada hajureostust. Mitte juhtida heitvett Porkuni järve. Metsateid mitte juurde rajada. Vältida Assamalla luhal mineraalväetiste ja mürkkemikaalide rohket kasutamist. Veelindude koormus Porkuni järvedele on suur. Siin on ka sulfaatide sisaldus kôrge (36 mg/l). 1998.a. vormistamata Vôhmetu-Lemküla maastikukaitseala, pindala 815 ha.
( LKR: 27.08.1998, 11:08:04 ) |
| Kirjandus | <KIRJANDUS>
1. Heinsalu, Ü. Karstijärvikud Eestis. - Eesti Loodus. 1979, 10.
2. Järvekülg, A.jt. Pandivere pinnaveekogude seisundist ning kalanduslikust ja teaduslikust väärtusest. - Kaasaegse ökoloogia probleemid. Trt., 1988, lk. 40-44.
3. Joonuks, H. Ajutiste järvede maal. - Eesti Loodus, 1974, 2.
4. Laugaste, R. PAndivere järvede hüdrokeemiast ja fütoplanktonist. - Keskkonnakaitse, 1990, 3, lk. 21-30.
5. Lokk, S. Pandivere järvede mikrobioloogilistest näitajatest - Keskkonnakaitse, 1990, 3, lk. 18-21.
6. Mäemets, A. Eesti karstijärvedel. - Eesti Loodus, 1969, 11.
7. Mäemets, A. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977.
8. Mäemets, A. Matk Eesti järvedele. Tln.1989.
|
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS>
Unikaalne metsarikas ooside ja järvede maastik Pandivere kôrgustiku keskosas (vôlvil), mis ulatub Porkunist Lemkülani. Oosid kuuluvad Porkuni-Neeruti oosistusse. Ala lôunaosas Porkuni ümbruses on oosid loode-kagusuunalised, kôrged ja järsunôlvalised. Porkuni Eriinternaatkool asub lavaoosil, nn. Lossisaarel, mis asub Valgejôe ürgorus ja mida ümbritsevad neli alkalitroofset paisjärve (Suurjärv 36 ha, 2,8 m sügav; Aiajärv 1 ha; Iiri järv 0,3 ha; Alumine järv ehk Väikejärv 1,9 ha, 1,9 m sügav. Järvi eraldavad üksteisest teetammid. Lossisaarel paiknevad Porkuni linnuse varemed ja Porkuni loss. Küngassaare lôunaosas asub kabelimägi. Rohkesti leidub ujuvaid saari. Suurjärve pôhja katab järvelubi. Järved toituvad peamiselt allikatest, mis pôhjustavad järvede vee rekordilist lämmastikusisaldust (Nüld kuni 6600 mg/m3). Allika kohti on palju, neist enamus on järve keskosas. Tuntumad on kaldalähedased allikad Kaisaallikas ja Külmaallikas, millede kohta on rahvajutte.
Allikate vooluhulk kôigub suurtes piirides. Veerikkal ajal ulatub väljavool järvest mitmesaja liitrini sekundis, erakordselt veevaesel ajal äravool katkeb ja Suurjärv jääb kuivaks. Järvestiku helerohelises vees leidub haruldasi planktereid, erakordselt rikkalik on järve linnustik, milles rohkesti haruldasi linde (tait, hallpôsk-pütt jt.). Kalastik väga muutliku koosseisuga (sagedasti koger, ahven ja haug).
Porkuni oosidel ja järvedel on aja- ja kultuurilooline tähtsus, mis esijoones seotud järvesaarel asunud eestlaste muinaslinna, Porkuni linnusega ja Porkuni lahinguga (21. sept. 1944).Porkuni järve ujuvad saared on pôhjustanud legende, mida loomingus kasutanud M.Under, O.W. Masing, Fr.R. Kreutzwald jt.
Porkuni järvest algab Soome lahte voolav Valgejôgi. Porkuni järvedest väljavoolava vee keemiline koostis 1991-1993.a. oli: pH 7,5-7,7; Nüld kuni 10 mg/l; NO3 37-3 mg/l; SO4 21-29 mg/l; Cl 14-24 mg/l; vooluhulk 249-10 l/s. Piiskopilinnuse väravatornis on paemuuseum, vanas paemurrus - korrastatud Porkuni lademe tüüpleiukoht.
Vaadeldava ala kesk- ja pôhjaosas kulgevad kuni 5 m kôrgused oosid pôhja-lôuna suunas. Nende kôrval ja vahel esineb rohkesti piklikke, oosiga paralleelselt lameda pôhjaga nôgusid. Neist suurem osa moodustab üle 4 km pikkuse oru, mis suubub lôunas Valgejôe ürgorgu (nn. Taani org). Nôgudes moodustuvad kevadeti, vahel ka sügiseti ajutised alkalitroofsed tüüpi heledaveeelised karstijärved. Vesi tuleb nôgudesse neis leiduvate karstilehtrite ja lohkude kaudu pôhjavee taseme tôustes üle maapinna ja kaob selle alanemisel nôo pôhjast allapoole. Osalt on see pärit Assamalla karstijärvest, nn. Assamalla luhast, kus vesi kaob maa alla.
Järvede suurus:
1) Piisupi - 4,1 ha; 1,5 m sügav
2) Sahkjärv - 0,8 ha;
3) Ratasjärv - 0,5 ha;
4) Vôhmetu - 10 ha; 2,2 m sügav;
5) Mardihansu järv - 2,9 ha;
6) Lemmküla järv - 8,8 ha; 2 m sügav.
Järvede vee keemiline koostis 1991-1993.a. oli: pH 7,3-7,6; Nüld 5,5-7,3 mg/l; NO3 19-29 mg/l, Cl 16-19 mg/l; SO4 21-26 mg/l.
Peale nimetatute esineb veel hulk väga väikeseid järvikuid. Kokku ligi 15. Järvede toitealaks peetakse Assamalla karsti luhta, millest vee kadumise järel algab Vôhmetu-Lemküla järvede täitumine (kohalike elanike tähelepanek).
Järvedel pesitseb veelinde. Plamkton on teaduslikult ja ökoloogiliselt eriti huvitav. Leitud Pôhja-Eestis väga haruldast mudakonna. Järvede vesi, eriti Piisupi ja Lemküla järve oma, on väga tugevasti reostunud lämmastikuga (Nüld kuni 4800 mg/m3), mis pärineb pôhiliselt pôhjaveest. Kôvakaldalised ja -pôhjalised järved, mida kasutatakse ka suplemiseks.
( LKR: 27.08.1998, 10:30:25 ) |
| Koostanud | Koostanud:Ü. Heinsalu; A. Mäemets
Täiendas H. Kink
26. nov. 1990.a.; 20. vii 1998.a.
(LKR: 27.08.1998, 10:58:47 ) |
| Seisund | Rahuldav. Järvede vee koostist môjutas ida poolt asuvatelt pôllumaadelt ja Assamalla luhalt tulev hajureostus. Vallseljakud on kohati kahjustatud kruusa aukudega. Vôhmetu ja Lemküla vahel olev vallseljak on suuremalt jaolt ära veetud. Oose on rikutud ka uute teede tegemisega. Järvedes ei leitud 1987.ja 1988. a. kevadel enam konnakulleseid, mis viitab mürkkemikaalide kaugmôjule pôhjavee kaudu.
( LKR: 27.08.1998, 11:01:50 ) |
| Tähtsus | <TÄHTSUS>
Teaduslik (glatsiaalgeoloogiline, limnoloogiline, ökoloogiline jm.), maastikuline, ôppeotstarbeline, rekreatiivne.
|
| Loodusobjekt | Järv |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |