Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kooraste järvedVäljad: peida ,kuva
NimiKooraste järved
AsukohakirjeldusPõlva maakond. Kanepi vald. Kanepist 12 km lääne pool.
KaitseEi ole looduskaitse all. A. Mäemets soovitas 1977. a. säilitada looduslikuna Kooraste Suurjärv. Säilitada kui teadusuuringutes huvipakkuv ja veekaitseliselt oluline aheljärvestik.
KirjandusVõrumaa. 1926. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Tartu.
Kas tunned maad. 1965. Koost. E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 645.
Eesti järved. 1968. Koost. A. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 149-151
Mäemets, A. 1975. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 89-95.
Kirt, K., Ivask, A., Ploom, E. 1975. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 39.
Varep, E. 1978. Maastikud. - Rmt.: Põlva rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutuleku artiklite kogumik. Tallinn, lk. 42-53.
Kink, H. jt. 1987. Põllumajandus- ja põhjavesi Põlva rajoonis. - Rmt.: Looduskaasutusest ja keskkonnakaitsest künkliku pinnamoega maastikul. Tallinn-Põlva, lk. 71-74.
Mäemets, A. 1989. Matk Eesti järvedele. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 86-87.
IseloomustusKooraste järved paiknevad Otepää kõrgustiku kaguservas mitmete ürgorgude ristumispiirkonnas nagu kirde-edela suunaline Jõksi-Kooraste ürgorg ja loode-kagu suunaline Vidrike-Kooraste ürgorg. Osa arvukatest järvedest asub Valga maakonnas (Truuta jt.) ning on kantud Valgamaa "Ürglooduse raamatusse".Järvede nõgusid on kujundanud viimase mandrijää kuhjuv ja jääsulavete uuristav tegevus. Kõiki järvi iseloomustab intensiivne põhjaveest toitumine - valdavad põhjaallikad, esineb ka igritsevaid kaldaallikaid. Vesi pärineb fluvioglatsiaalsetest kruus-liivadest. Kõik järved kuuluvad rohketoiteliste hulka. Kuhjekõrgustiku nõlval ürgorgude ristumiskohas tekkinud põhjaveetoitelised järved, mida loetakse Eesti kõige suurejoonelisemaks aheljärvestikuks.
Järvedest suurim on Kooraste Suurjärv (pindala 39,4 ha, sügavus 21,5 m), 350 m ida pool Kõverjärv (pindala 10,9 ha, sügavus 10,1 m); Mutsina järv (13,4 ha, 4,7 m), Uiakatsi (17,3 ha, 19,7 m), loodesse Vidrike-Kooraste ürgorgu jääb paljudest väikestest järvedest koosnev aheljärvistu.
Kooraste Suurjärv paikneb ürgorgude lõikumiskohas lamedas nõos moreenkuplite vahel. Nõrga läbivooluga (suubub Hatsike oja Truuta järvestikust, väljavool Sillaotsa oja kaudu Võhandu jõkke). Rohkesti põhjaallikaid, kirdekaldal - kaldaallikad. Vesi on aluseline (pH - 72,-8,1) sisaldab rohkesti mineraalaineid. Kihistunud kalgiveeleline segatoiteline järv.
Kooraste Kõverjärv on lähtejärv, mis toitub ainult allikaveest. Vesi aluseline (pH 7,8), sisaldab keskmiselt mineraal- ja orgaanilisi aineid. Väga allikaterikas on ka Uiakatsi järv.
Mutsina ja Pikkjärve lähedal asuvad kalmed. Endise Koigu asunduse kohal oru lõunaveerul on nn. Nahalinna ase, kus muiste oli asula. Liinujärve lähedal oru veerul on nn. Kullaläte allikas.
KoostanudH. Kink, E. Andresmaa, K. Erg
SeisundHea.
TähtsusMaastikuline, geoloogiline-hüdrogeoloogiline, kuhjekõrgustiku nõlval, ürg-orgude ristumiskohal asuvad põhjaveetoitelised järved. Eesti kõige allikarikkam ja suurejoonelisem aheljärvestik.
UuritusH. Riikoja, 1934 - järvede uurimine;
A. Mäemets - 1973.
H. Kink jt., 1978 - melioratiiv-hüdrogeoloogiline kaardistamine;
E. Andresmaa, M. Kõiv, 1998 - revisjoniülevaatus.
LoodusobjektJärv
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Kanepi vald, Hino küla
Põlva maakond, Kanepi vald, Jõgehara küla
Põlva maakond, Kanepi vald, Kooraste küla
Põlva maakond, Kanepi vald, Rebaste küla