Dokumendi andmete kuvamine

Õigusakt: 2019.06.28 Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 "Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine" ja keskkonnaministri 19. aprilli 2010. a määruse nr 12 "Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" muutmine SELETUSKIRIVäljad: peida ,kuva
Vastu võetud28.06.2019
PealkiriKeskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 "Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine" ja keskkonnaministri 19. aprilli 2010. a määruse nr 12 "Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" muutmine SELETUSKIRI
SisuKeskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 "Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine" ja keskkonnaministri 19. aprilli 2010. a määruse nr 12 "Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" muutmine eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Käesoleva määruse eesmärk on seoses laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamisega kaitstavate loodusobjektide tüübi ja seal kehtivate piirangute muutmine. Laane- ja salumetsade kaitseks moodustatavate looduskaitsealade territooriumil asuv Nulga väike-konnakotka püsielupaik ning osa Vaharujärve metsise püsielupaigast liidetakse laane- ja salumetsade kaitseks moodustatavate looduskaitsealadega ja kogu alal kehtestatakse ühtne kaitsekord. Eelnõukohase määrusega tunnistatakse kehtetuks looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva kaitstava loodusobjekti piir ja kaitsekord ning muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva kaitstava loodusobjekti piire. Kaitstavad alad arvatakse laane- ja salumetsade kaitseks moodustatavatesse looduskaitsealadesse, et kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Maarja Annuk (tel 776 2424, e-post maarja.annuk@keskkonnaamet.ee), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post eleri.laidma@keskkonnaamet.ee). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud üldosakonna jurist Kristiin Jääger (tel 680 7427, e-post kristiin.jaager@keskkonnaamet.ee) ja Advokaadibüroo FORT vandeadvokaat Margus Kõiva (tel 528 8090, e-post margus.koiva@fortlegal.com), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post marika.erikson@envir.ee), eelnõu on keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post siiri.soidro@tlu.ee). 2. Eelnõu sisu Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 "Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine" võtnud kaitse alla Vaharujärve metsise püsielupaiga Harju maakonnas Saue vallas Tagametsa külas. Osa sellest püsielupaigast arvatakse laane- ja salumetsade kaitseks moodustatavasse Tagametsa looduskaitsealasse. Tagametsa looduskaitsealasse jääva osa puhul muutub loodusobjekti tüüp ja seetõttu on vajalik muuta Vaharujärve metsise püsielupaiga piire ja vahetada välja keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 lisas esitatud Vaharujärve metsise püsielupaiga kaart eelnõukohase määruse lisas asuva kaardiga, et välistada topelt kaitsekord. Vastavalt looduskaitseseaduse § 10 lõikele 2 on keskkonnaminister 19. aprilli 2010. a määrusega nr 12 "Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" võtnud kaitse alla Nulga väike-konnakotka püsielupaiga Põlva maakonnas Räpina vallas 2 Nulga külas. Nimetatud püsielupaik arvatakse laane- ja salumetsade kaitseks moodustatavasse Nulga looduskaitsealasse. Kaitstava loodusobjekti tüüp muutub ja seetõttu on vajalik muuta keskkonnaministri 19. aprilli 2010. a määrust nr 12 ning tunnistada seal kehtetuks sätted, et välistada topelt kaitsekord. Muudatused määrustes tehakse pärast Tagametsa looduskaitseala ja Nulga looduskaitseala moodustamist (määruse "Laane- ja salumetsa kaitseks moodustatavate looduskaitsealade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskiriˮ kinnitamisel). Tagametsa looduskaitseala moodustatakse väärtuslike metsakoosluste – laane-, salu- ja soovikumetsade kaitsmiseks, säilitamiseks ja taastamiseks ning kaitsealuse liigi metsise (Tetrao urogallus) elupaiga kaitsmiseks ja taastamiseks. Püsielupaikade maa-ala on osa terviklikust loodusväärtuste komplektist, mistõttu on need otstarbekas kaitsealaga liita. Nulga looduskaitseala moodustatakse väärtuslike metsakoosluste – laane-, salu- ja soovikumetsade kaitsmiseks, säilitamiseks ja taastamiseks, kaitsealuse liigi väike-konnakotka (Aquila pomarina) ja tema elupaiga kaitseks, kaitsealuse liigi kanakulli (Accipiter gentilis) elupaiga kaitseks ning kaitsealuse liigi limatünniku (Sarcosoma globosum) kasvukoha kaitseks. Vaharujärve metsise püsielupaiga piiranguvöönd on osaliselt määratud moodustatava Tagametsa looduskaitseala sihtkaitsevööndisse, kus kehtestatakse väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalik kaitsekord. Metsise püsielupaiga piiranguvööndist Tagametsa looduskaitseala sihtkaitsevööndisse tsoneeritava ala kaitsekord muutub rangemaks. Metsise püsielupaiga piiranguvööndis on majandustegevus lubatud, sest sellega ei ohustata metsise elutegevust, kuid Tagametsa sihtkaitsevööndis on laane-, salu- ja soovikumetsade kaitseks, säilitamiseks ja taastamiseks keelatud majandustegevus, sh raied. Metsise elupaiga säilitamiseks on Tagametsa sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud koosluste ja kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Nulga väike-konnakotka püsielupaiga territoorium on määratud moodustatava Nulga looduskaitseala sihtkaitsevöönditesse, kus kehtestatakse väike-konnakotka ja tema elupaiga säilitamiseks ja kaitseks püsielupaigaga võrreldes samaväärne kaitsekord. Kaitseala sihtkaitsevööndite määramisel on arvestatud püsielupaiga sihtkaitsevööndi piiridega (varem väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndisse kuulunud ala jääb sihtkaitsevööndisse ka pärast Nulga looduskaitseala moodustamist) ning liikumispiiranguga (enamik väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndist, kus oli kehtestatud liikumispiirang, jääb sihtkaitsevööndisse, kus kehtestatakse liikumispiirang kotka pesitsus- ja poegade kasvatamise ajaks). 3. Menetluse kirjeldus Tagametsa looduskaitseala ja Nulga looduskaitseala kaitse alla võtmise menetlus algatati 12. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 1204 "Täiendavate salu- ja laanemetsa looduskaitsealade kaitse alla võtmise ja kaitse-eeskirja menetluse algatamine". Laane- ja salumetsa looduskaitsealade kaitse-eeskirja, mis sisaldas ka Tagametsa ja Nulga kaitseala moodustamist, avalik väljapanek toimus 18. juunist 30. juulini 2018. a piirkondlikes Keskkonnaameti kontorites ning Keskkonnaameti veeblilehel www.keskkonnaamet.ee. Teated kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu (toimub vastavasisulise ettepaneku alusel) kohta ilmusid 15. juunist 20. juunini eri ajalehtedes: ühes üleriigilises 3 (15. juunil 2018. a ajalehes Postimees) ning kaheteistkümnes kohalikus ajalehes (sh 15. juunil 2018. a ajalehtedes Harju Elu ja Lõuna-Eesti Postimees). Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja avalikustamise teade 13. juunil 2018. a. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teade kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise kohta Maanteeametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele ning 37 kohalikule omavalitsusele (sh Räpina ja Saue vallavalitsusele). Kohalikele omavalitsustele saadetud kirjaga paluti vallavalitsuse kodulehel avaldada teade kaitsealade moodustamise ja avaliku väljapaneku kohta. Lisaks saadeti teavitus kaitse-eeskirja avalikustamisest 35 katastriüksuse 43 maaomanikule, kelle maatükk jääb kaitseala keskele või serva ja sellele pääsemiseks puuduvad olemasolevad teed. Maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks võib osutuda vajalikuks ligipääsutee rajamine läbi loodava kaitseala ja seda saab teha üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Avalikul väljapanekul esitas arvumusi ja ettepanekuid Riigimetsa Majandamise Keskus, Maanteeamet, Anneli Palo (Tartu Ülikool), Keskkonnaagentuur, viis kohalikku omavalitsust, ning kuus maaomanikku, kelle maa hakkab paiknema kaitseala kõrval või servas. Avalikul väljapanekul ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid, mis puudutaksid Tagametsa looduskaitseala moodustamist osaliselt Vaharujärve metsise püsielupaiga piiranguvööndisse, mis tähendab, et püsielupaiga piir vajab uuendamist. Avalikul väljapanekul tegi Riigimetsa Majandamise Keskus ettepaneku moodustada Nulga looduskaitsealale kaks sihtkaitsevööndit: väike-konnakotka kaitseks liikumispiiranguga Nulga sihtkaitsevöönd ning laanemetsade kaitseks liikumispiiranguta Kaljupealse sihtkaitsevöönd. Keskkonnaamet arvestas ettepanekuga. Liikumispiirangu kehtestamine tervele Nulga looduskaitsealale on liiga range ja ebaproportsionaalne saavutatava efektiga. Kaitseala tsoneeringut on muudetud vastavalt ettepanekule: kotka kaitseks planeeritava Nulga sihtkaitsevööndi määramisel on arvestatud püsielupaiga piire (varem väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndisse kuulunud ala jääb sihtkaitsevööndisse ka pärast Nulga looduskaitseala moodustamist) ning liikumispiirangut (enamik väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndist, kus oli kehtestatud liikumispiirang, jääb sihtkaitsevööndisse, kus kehtestatakse liikumispiirang kotka pesitsus ja poegade kasvatamise ajaks) ning ülejäänud ala, mis on vajalik laane-, salu- ja soovikumetsade kaitseks, jääb liikumispiiranguta Kaljupealse sihtkaitsevööndisse. Vastuväiteid Nulga looduskaitseala moodustamise kohta ei laekunud, mis tähendab, et kaitseala moodustamisega ollakse nõus ning topeltkaitse vältimiseks tuleb Nulga väike-konnakotka püsielupaik tunnistada kehtetuks. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud EL õigusega. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Kuna püsielupaikade territoorium arvatakse looduskaitseala koosseisu ja jääb riikliku kaitse alla, siis puudub määruse jõustumisel oluline mõju loodus- ja elukeskkonnale, rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, 4 regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste korraldustele. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei maksta maamaksu kaitsealade sihtkaitsevööndi ja püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt ning püsielupaiga piiranguvööndi maalt makstakse lõike 2 kohaselt 50 protsenti maamaksumäärast. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Tagametsa looduskaitseala moodustamisega laekub maamaksu aastas Saue vallale ligikaudu 1353,03 eurot vähem, sellest 64,79 eurot on kaitsekorra muutmisega (püsielupaiga piiranguvööndist looduskaitseala sihtkaitsevööndisse) kaasnev mõju, sest püsielupaiga piiranguvööndis kehtiva 50 protsendilise maamaksusoodustuse asemel hakkab kehtima maamaksuvabastus. Nulga looduskaitseala moodustamisega laekub maamaksu aastas Räpina vallale ligikaudu 959,81 eurot vähem, kuid kaitsekorra muutmine (püsielupaigast looduskaitsealaks) selles mõju ei avalda. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu