Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kikkamägi (Kikkamäe müür, Kõivsaare müür)Väljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaVõhandu jõe ürgorg (KLO1000315)
NimiKikkamägi (Kikkamäe müür, Kõivsaare müür)
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Veriora vald. Võhandu jõe paremal kaldal, Lauri veski lagunenud tammist 50 m allavoolu. Otseseks juurdepääsuks paremalt kaldalt tuleb Võru-Räpina maanteelt Leevist 400 m Räpina poole pöörata põhja suunas Süvahavvale viivale külavaheteele. Pärast ca 2,6 km läbimist tuleb pöörata jõeorgu, kuhu viib korralik rada. Juurdepääs kuivalt maalt on võimalik üles- ja allavoolu otsast. Paljand on hästi vaadeldav vastaskaldalt, Lauri veski varemetest allavoolu, kuhu saab sõita mööda Võhandu vasakut kallast kulgevat külavaheteed, mis pöörab Leevi-Vana-Koiola teelt põhja suunas 300 m Leevi asulas paiknevast Võhandu jõe sillast läänes. Sellelt teelt tuleb peale 1,7 km läbimist suunduda jõeorgu minevale metsateele. Seda teed mööda on Lauri veskini veel ligikaudu 1 km.
KaitseOn kaitse all maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistamata. Kaitse säilitada.
KirjandusOn leidnud nimetamist enamikus Võhandu ürgorgu käsitlevates turistlikes ja loodusteaduslikes trükistes. Kitsekoopa kirjeldus ja foto on toodud Ü.Heinsalu monograafias:

Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, "Valgus", 160 lk., lk. 71-72.
IseloomustusKuue omavahel lõhedega eraldatud pankja seinana paljanduvad Võhandu jõe põhjast loodesse suunduvas põrkeservas 60 meetri ulatuses ja kuni 4 m paksuses Burtnieki lademe liivakivid. Liivakivid on valdavalt helekollakad, roostepruunide vahekihtidega, hästi väljendunud põimkihilisusega. Paljand laskub valdavas ulatuses otse vette, ainult mõlemas otsas on jõe ja paljandi vahel kitsas rohtunud riba.
Paljand on läbitud rohketest vertikaalsetest lõhedest, mille valdav suund on 110o.
Paljandi alumises osas on rohkesti teravatipulisi kolmnurkse avaga koopalaadseid uurdeid. Suuremad nendest on üles- ja allavoolu osades, kus on tegemist kuivade uuretega. Ülejäänud uurded on veepinnal. Suurim, ülesvoolu jääv uure, on ava kõrgusega 1,5 m ning laiusega allosas 1,8 m, kuid tema sügavus oli 1998.a. suvel ainult 1 m, 1985. aastal 1,5m.. See koobas on kunagi sinna eksinud ja seejärel hukkunud kitsetalle järgi saanud kitsekoopa nime. 60-ndatel aastate mõõdistas seda koobast Ü.Heinsalu, saades sügavuseks üle 5 meetri. Vahepeal on koobas tagaseinast järk-järgult kinni varisenud, kusjuures ava mõõtmed on jäänud samaks.
KoostanudA. Kleesment
SeisundRahuldav. Viimase paarikümne aasta jooksul taimestiku vohamise tagajärjel mõõtmetelt mõnevõrra vähenenud, kuid jõe erodeeriv tegevus tagab allosas paljandi säilimise.
TähtsusRekreatiivne, teaduslik.
UuritusMõõdistati 1964.a. E.Varepi juhendamisel E.Hangu, E. Linkruse, E.Muuga ja L.Vassiljevi poolt. Paljandis olevat suurimat koobast, Kitsekoobast, mõõdistas ja kirjeldas 1966.a. Ü.Heinsalu. Esimene teadaolev geoloogiline kirjeldus tehti 1985.a. A.Kleesmenti poolt. Revisjonülevaatuse tegi A.Kleesment 1998.a. suvel.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Räpina vald, Vareste küla