Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Keila jugaVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaKeila juga (KLO4001048)
NimiKeila juga
AsukohakirjeldusKeila-Joa, Tallinn - Paldiski maanteesillast 100-150 m pôhja pool Keila jôel.
( LKR: 18.11.1999, 11:17:17 )
Kaitse<KAITSE>
On riikliku kaitse all (ENSV MN korraldus nr. 331-k, 13. märtsist 1959). 1999. a. kaitse all üksikobjektina.

( LKR: 18.11.1999, 11:45:46 )
Kirjandus<KIRJANDUS>
1. Aaloe, A., Miidel, A. Eesti pangad ja joad. Tln. Eesti Raamat, 1967. 72 lk.
2.Adson, A. Keila-Joa. - Agu II. 1924. 29. Lk. 1000-1004.
3. Kumari, A. Kas maantee jääb varsti joa jalgu?... - Horisont, 1977. Lk. 16.
4. Orviku, K. Jugadest Pôhja-Eesti pangal. - Eesti Loodus. 1935. 5. Lk. 124-127.
5. Teemusk, A. Pôhja-Eesti jugade kôrgused. - Eesti Loodus, 1967, 1. Lk. 51-53.
6. Varep, E. Keila juga. - Looduskaitse teatmik. Tln., 1960. Lk. 151-152.
Iseloomustus<ISELOOMUSTUS>
Keila-Joal Keila jôgi suubub lehterjasse klindilahte. Laskudes paekalda servalt langeb jôgi Pôhja-Eesti vast kôige kaunima joana, et edasi tormata 1,7 km kaugusele jääva Läänemereni. Joa kôrgus A.Teemuski järgi 5,5-6,0 m (äärtel), A.Kumari môôtmiste pôhjal 5,6-5,7 ; E.Varep annab kôrguseks 6,1 m. Hobuseraua kujulise joa laius on 50-70 m.
Joa astangus paljanduvad geol.-kand. S.Mägi andmetel ülalt alla:
0,6 m - Kunda lademe helehallid paksukihilised kôvad lubjakivid; sisaldab ülaosas fosfaatseid ooiide, all aga glaukoniidi teri;
1,8 m - Volhovi lademe rohekashallid lubjakivid, glaukoniidi teradega, ülal ôhukesi savikaid vahekihte, all - paksukihiline.
2,6 m - Latorpi lade algab küll lubjakividega, kuid pôhilise osa moodustavad tumerohelised kvarts-glaukoniitliiva kivid ja aleuroliidid, mis on nôrgalt tsementeerunud ja savikate vahekihtidega.
0,7 m - Varangu lademe rohekashallid savid.
Joa taandumisel on tekkinud järskude veerudega kuni 15 m sügavune kuruorg, milles joast paarsada meetrit pärivoolu paljanduvad ka Pakerordi lademe tumepruunid diktüoneema argilliidid ja obolusliivakivid. Kôikjal läbivad kivimeid tektoonilised lôhed, valdavalt loode-kagusuunalised. Langeva vee uuristava tegevuse tagajärjel on joa seina tekkinud kahe meetri sügavune kulbas. Jôe pôhja on kujunenud aga umbes sama sügav hiiukirn.
Kasutades vana 1862. a. tehtud Joa môisa plaani, millel on näidatud joa tolleaegne asukoht, ônnestus A.Kumaril kindlaks teha, et 1862. a. peale on juga taandunud 11 m. seega taandumise keskmine kiirus on 9,7 m/100 a.
KoostanudKoostanud:A. Miidel
13. aug. 1991. a.
(LKR: 18.11.1999, 11:41:33 )
SeisundVäga hea.
( LKR: 18.11.1999, 11:41:53 )
Tähtsus<TÄHTSUS>
Teaduslik, maastikuline, turistlik, ôppeotstarbeline ja rekreatiivne. Väga hea paljand alam-ordoviitsiumi kivimite uurimiseks. Juga ise ja kuruorg on Jägala ning Narva joa kôrval üks parimaid objekte erosiooniprotsesside uurimiseks. Loodushuviliste poolt kôige rohkem külastatav koht Tallinna lähedal.
LoodusobjektJoaastang
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiHarju maakond, Lääne-Harju vald, Meremõisa küla