Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kalmatu müür (Kalmete müür, Kalmistu müür)Väljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaVõhandu jõe ürgorg (KLO1000315)
NimiKalmatu müür (Kalmete müür, Kalmistu müür)
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Veriora vald. Süvahavva külas, Võhandu jõe vasakul kaldal. Otse paljandi kohal on Süvahavvalt Leevile viiv tee, mis 250 m kaugusel Kalmatu müürist ületab Viia veski juures Võhandu jõe. Otse paljandini laskuda mööda järsku orunõlva on küllaltki raske. Paremini on paljand jälgitav veest, samuti aga ka vastaskalda rohumaalt.
KaitseOn kaitse all maastikukaitseala üksikobjektina. Ei ole tähistatud looduskaitsesildiga. Kaitse säilitada. Paigaldada paljandit iseloomustav silt.
KirjandusÜks enam kajastamist leidnud paljand Võhandu ürgorgu maastikukaitsealal. Peale spetsiaalsete Võhandu ürgorgu käsitlevate publikatsioonide on ta loodusharuldusena leidnud kajastamist:

Rumma J. (peatoim.). 1926. Võrumaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus. Tartu, 498 lk, lk. 315.
Laul S., Trummal V. 1984. Muinasajast. - K.Kermas (vast.toim.).Räpina radadel. Tallinn, lk. 54-63.
Liiv E. 1984. Muistenditega seotud paigad. - K.Kermas (vast.toim.). Räpina radadel. Tallinn, lk. 170-175.
Heinsalu Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, "Valgus", 160 lk., lk. 78.
Kaldoja E. 1999.a. Kodutütred ja noorkotkad puhkavad Süvahavval. Koit, 31.juuli.
IseloomustusVõhandu jõe vasakul kaldal, idast lõunasse pöörduva looke tipul oleva kõrge kaldajärsaku põhja- ja idaveeru alumises osas paljanduvad 120 m pikkuses lõigus Burtnieki lademe Abava kihistiku liivakivid. Paljandi kõrgus ulatub ülesvoolupoolses looke osas 5, allvoolupoolses aga kuni 9 meetrini. Liivakivid on pruunikas ja hallikaskollased, põimkihilised. Põimkihiliste seeriate paksus 20-40 cm, kallakus 140o ja 215o . Seeriate piirid lainjad. Esineb seeriate väljasuidumist ja erinevasuunaliste seeriate lõikumist. Liivakivi läbivad lõhed suundades 215o, 110-120o. Paljandi ülesvoolupoolses otsas on liivakivil madratsitaoline eraldis.
Liivakivisein laskub otse vette. Allavoolupoolses osas on jõgi liivakividesse paljandi jalamil uuristatud laia kulpa sügavusega kuni paar meetrit. Selles on 2 m laiune, 0,8 m kõrgune ja 1 m sügavune allikanišš.
Kalmatu müüri kohal on korrastatud laagriplats informatsiooniga maastikukaitseala kohta. Siin on silt siit leitud 12 I aastatuhande 2.poolega dateeritud kääpa kohta, mis on Riikliku kaitse all arheoloogilise mälestusmärgina. Muistendite järgi seotakse neid kalme Sõjatares tapetud muistsete eestlaste omadega. Seda tapatalgut seostatakse rahvajuttudes Rootsi sõjaga, harvem võitlusega ristirüütlite vastu. Teaduslikud uurimused on need müüdid palju varasema dateeringuga kummutanud.
KoostanudA. Kleesment
SeisundHea. Järsak on paljandi kohalt piiratud taraga. Paljandi kohal üle tee on korrastatud laagriplats, kus peetakse loodushuviliste kokkutulekuid. Kuna otsene paljandi juurdepääs on võimalik ainult paadiga, allub peamiselt ainult loodusliku mõju teguritele. Ülemises osas on mõnevõrra allunud kinnikasvamisele, jalamil aga on pideva vee kulutava mõju all.
TähtsusRekreatiivne, teaduslik, kultuuriajalooline. Üks enam külastatavaid paljandeid maastikukaitsealal. Asukoha tõttu järsus jõekäärus on ülalt paljandile suurepärane vaade.
UuritusOli kauni ja muistenditega seotud loodusobjektina tuntud juba 20.sajandi algul. Mõõdistati koos geoloogilise lühikirjeldusega E.Mark-Kuriku poolt 1951.a. 1957.a. kirjeldas paljandit H.Viiding. 1964.a. mõõdistati E.Varepi juhendamisel E.Hangu, E. Linkruse, E.Muuga ja L.Vassiljevi poolt. 1984.a. uuris liivakiviseinas olevaid uurdeid Ü.Heinsalu. 1985.a. kirjeldati paljand A.Kleesmenti poolt. Revisjonülevaatus tehti 1998.a. suvel A.Kleesmenti ja E.Pirruse poolt.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Räpina vald, Süvahavva küla