Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Väike-Taevaskoja allikad: Emaläte ja Neitsikoopa allikasVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaAhja jõe ürgoru maastikukaitseala (KLO1000452)
NimiVäike-Taevaskoja allikad: Emaläte ja Neitsikoopa allikas
AsukohakirjeldusPõlva maakond. Põlva vald. Taevaskoja raudteejaamast 2 km kirde pool Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal.
KaitseEi ole üksikobjektina looduskaitse all. Allikad asuvad Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal ja on intensiivselt külastatavad. Maastikukaitseala asutatud 1957. a. pindalaga 1040 ha. 1988. a. registris pindalaga 1045 ha. V. Karise jt. ettepanek 1976. a. võtta Väike-Taevaskoja allikad looduskaitse üksikobjektina kaitse alla ei ole täitunud. Unikaalsed allikad Emaläte ja Neitsikoopa allikas väärivad efektiivse kaitse korraldamist ja tuleks võtta üksikobjektina looduskaitse alla.
KirjandusTartumaa. 1925. Maateadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Tartu, lk. 486.
Kumari, E. 1968. Ahja jõe ürgorg. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 18-19.
Kas tunned maad. 1965. Koost. E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 639-641.
Eilart, J. 1971. Taevaskoda - rändobjekt. - Eesti Loodus, lk. 34.
Kumari, E. 1972. Ahja jõe ürgorg. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 19-20.
Kirt, H., Ivask, A., Ploom, E. 1975. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 57-58.
Heinsalu, Ü., Timm, T., Karise, V. 1976. Looduskaitset vajavad allikad. - Rmt.: Eesti NSV maapõue kaitsest. Tallinn, Valgus, lk. 93.
Heinsalu, Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus, lk. 66-67.
Raiste, H. 1981. Taevaskojad. TAllinn, Eesti Raamat, lk. 34.
Nature conservation in Estonia. 1994. Comp. K. Peterson. Tallinn, Huma, p. 17.
Zingel, H. 1998. Kaitsealad uuenevad. - Eesti Loodus, 8, Keskkonnaministeeriumi Teataja, lk. 342, 74-75.
IseloomustusAhja jõe parema kalda lookes, Väike-Taevaskoja kalju ülesvoolupoolsest servast voolab välja Ahja jõe ürgoru üks kõige veerikkam allikas - Emaläte. Vooluhulk on keskmiselt 4-4,5 l/s, temperatuur aastaringselt +6oC. 14. VII 1960. a. oli vooluhulk minimaalne - 0,5 l/s. Aastasadu on kohalik elanikkond Emalätet kaitsnud kui tähelepanuväärset loodusmälestist. Allikaveel olnud tervistav toime. Emalätte kohal on sajandeid püsinud liivakivinõlv. 1998. a. suvel oli Emalätte koopa kõrgus 3,5-4 m ning allika vooluhulk koopa suudmes oli 5 l/s. Koopas on 2 väiksemat allikat - millest üks on kahe grifooniga tõusuallikas. Emaläte voolab koopast välja 1 m laiuse ojana.
Väike-Taevaskoja kaljus avaneva Neitsikoopa suudme kõrgus on 3 m. Koopast voolab välja allikas, keskmine vooluhulk on 2-2,5 l/s, vee temperatuur on igal aastaajal 6oC (1960). 1998. a. suvel voolas ka Neitsikoopast välja allikas, mille juurde ilma paadita ei pääsenud.
Koopasügavikus istuvat linalakk neitsi, kes koob kuldtelgedel kangast. Jaanilaupäeval öösel ilmutab kaunitar end väljavalituile. Neitsikoobas on vaimude riik.
Emaläte on Taevaskoja suurim allikas, ta toitvat oma veega teisi allikaid - sellest nimigi.
Taevaskodade nimetus pärineb ajast kui siin nõupidamistel ja ohverdamas käidi
KoostanudH. Kink, E. Andresmaa, K. Erg 15.02.1999
SeisundHea.
TähtsusMaastikuline, veekaitseline objekt, turistlik.
UuritusTartumaa. 1925. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Tartu, lk. 486.
E. Kumari, 1938, 1960. - Ahja ürgoru uurimised;
V. Karise, 1960 - allikate uurimised;
Ü. Heinsalu, 1985 - koobaste uurimised;
E. Andresmaa, M. Kõiv, 1998 - revisjoniülevaatus.
LoodusobjektAllikas
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Põlva vald, Taevaskoja küla