Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Jõksi järvVäljad: peida ,kuva
NimiJõksi järv
AsukohakirjeldusPõlva maakond. Kanepi vald. Kanepist 1,5 km loode pool.
KaitseEi ole looduskaitse all. A. Mäemets soovitas võtta looduskaitse alla 1977. a., vabariikliku tähtsusega looduskaitseobjekt oli 1978. a.
1997. a. looduskaitse üksikobjektide nimekirja ei ole kantud. Väärib säilitamist.
KirjandusKas tunned maad. 1965. Koost. E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 646.
Eesti järved. 1968. Koost. A. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 64-66.
Mäemets, A. 1975. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 64-65.
Kirt, K., Ivask, A., Ploom, E. 1975. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 37-38.
Heinsalu, Ü., Timm, T., Karise, V. 1976. Looduskaitset vajavad allikad ENSV-s. - Rmt.: Eesti NSV maapõue kaitsest. Tallinn, Valgus, lk. 93.
Mäemets, A. 1978. Järved. - Rmt.: Põlva rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutuleku artiklite kogumik. Tallinn, lk. 24-27.
Kink, H. jt. 1987. Põllumajandus ja põhjavesi Põlva rajoonis. - Rmt.: Looduskasutusest ja keskkonnakaitsest künkliku pinnamoega maastikul. Tallinn - Põlva, lk. 71-74.
Mäemets, A. 1989. Matk Eesti järvedele. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 87-89.
IseloomustusJõksi järv paikneb Otepää kõrgustiku kagunõlval kirde-edela suunalises Piigandi - Jõksi ürg-orus. Selles 0,5 km laiuses orus voolas jääaja lõpul jõgi suunaga kirdest edelasse. Jõksi järv on suurim Piigandi - Jõksi järvistus, kuhu kuuluvad veel Vähkjärv, Piigandi, Kogrejärv jt. Künkliku moreenmaastiku kirde-edela suunaline piklik orujärv, abs. kõrgus 116,1 m. Järve pindala 64,9 ha, suurim sügavus 25,4 m. Rohkesti põhjaallikaid (kruusast) ja lõunatipus kaldaallikad. Läbivool nõrk - järve suubub Immusoost Hoboala (kka Võhandu lähteoja) oja ja kirdest Vähkjärvest tulev kraav. Jõksi järve keskosast algab Võhandu ehk Pühajõgi. Mineraalainete sisaldus järve vees on kõrgenenud (HCO3 kuni 192 mg/l), orgaanilisi ühendeid leidub vähe (dikromaatne oksüdeeritavus 16-24 mg/l O2). Kihistumata kalgiveeline rohketoiteline järv. Järve troofsusaste on keskmine.
Järvega on seotud Jõksi - Saverna tee ääres 250 m kaugusel paiknev orund, mille põhjas langeallikad. 1998. a. sademeterikkal suvel olid allikad üleujutatud - jälgitavad olid vaid nende avanemiskohad - urked. 1959. a. voolas vesi ojakestena Jõksi järve. Vooluhulk 22.10. 59. a. - 5 l/s. Vesi pärineb moreeni sisesest liivakihist.
Piigandi - Jõksi järvistu järvedest pakub Jõksi järv huvi omapärase geoloogilise arenguloo (järve nõgu on uuristatud jääsulamisvete poolt kohta, kus marginaalne ja radiaalne ürgorg ristuvad) ja intensiivse põhjaveest toitumise poolest. Lisaks arvukatele põhjaallikatele esineb oru kõrgetel ja järskudel veerudel arvukalt langeallikaid.
Folkloor: Jõksi järves on kohti, kus talvel vesi hingab (seletub põhjaallikate avanemisega). Järve ääres olevat peidetud kulda.
Järve ääres Naha külas on sündinud kujur A. Weizenberg.
KoostanudH. Kink, E. Andresmaa, K. Erg
SeisundHea. Kasutatakse puhkeotstarbeliselt. 1998. a. suvel kaldaallikad üleujutatud.
TähtsusMaastikuline, veekaitseline, hüdrogeoloogiline (langeallikad kaldal, tõusuallikad põhjas). Huvitava geoloogilise arengulooga tugevalt põhjaveest toituv järv. Oru veerudel allikaalad.
UuritusA. Mäemets, 1973 - järvede kompleksuurimine;
A. Verte, 1970 - allikate uurimine;
H. Kink jt., 1978 - melioratiiv-hüdrogeoloogiline kaardistamine;
E. Andresmaa, M. Kõiv, 1998 - revisjoniülevaatus.
LoodusobjektJärv
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Kanepi vald, Hino küla
Põlva maakond, Kanepi vald, Jõksi küla
Põlva maakond, Kanepi vald, Kanepi alevik