Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Tikeniidu müürVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaVõhandu jõe ürgorg (KLO1000315)
NimiTikeniidu müür
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Veriora vald. Võhandu vasakul kaldal, Süvahavva külas, Viira veski tammist 250 m allavoolu. Süvahavvale saab lõunapoolt üle Võru-Räpina maanteel asuva Leevi asula, kust 5,5 km kaugusele Süvahavvale viivad külavaheteed nii mööda Võhandu jõeoru vasakut kui ka paremat kallast. Põhja poolt saab Süvahavvale üle Põlva-Värska maanteel asuva Soohara asula. Sooharast on Süvbahavvani ca 2 km. Paljand on kuivalt maalt raskesti juurdepääsetav, on aga hästi vaadeldav veest.
KaitseOn kaitse all maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistamata. Kaitse säilitada.
KirjandusOn leidnud ära märkimist enamikes Võhandu ürgorgu käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes. Ekslikult on ta liiga suure ulatusega kantud 1999.a. Eesti Looduses ilmunud Võhandu ürgoru maastikukaitseala skeemi, kus ta haarab ka Viira Veskimüüri ( A.Lepisk, P.Tobreluts. Retked Võhandu-Palumaa huvimetsa. EL,7,1999).
IseloomustusJärsul kaldajärsaku 60 m pikkusel lõigul on otse vette langev peaaegu vertikaalne 10 m kõrgune müür, kus paljanduvad Burtnieki lademe Abava kihistiku liivakivid. Liivakivid on astangu ülemises osas valkjas- ja kollakashallid, alumises osas roosakashallid ja punakaskollased. Liivakivid on põimkihilised. Seeriate paksus on 30-40 cm, kallakussuund 90o. Kihipinnal veepinnast 1,5 m kõrgusel on piklikke uurdeid. Paljandi jalamil on jõe poolt uuristatud vagu.
Paljand kulgeb suures osas mööda lõhepinda suunaga 90o. Paljandi seinaga risti on mitmed lõhed suunaga 0-10o.
Viimase 50 aasta jooksul on paljand säilunud peaaegu muutumatuna.
KoostanudA. Kleesment
SeisundRahuldav. Soodsa asendi tõttu on avatud vee kulutavale toimele ning seepärast muutumatuna säilinud viimased 50 aastat. Jõeorust halva juurdepääsu tõttu vähe külastatav.
TähtsusTeaduslik, rekreatiivne. Ilusate tekstuuridega kaunis liivakivisein.
UuritusEsimene geoloogiline lühikirjeldus koos mõõdistamisega tehti 1951.a. E.Mark-Kuriku poolt. 1957.a. uuris ja kirjeldas paljandit H.Viiding. 1964.a. mõõdistati paljand E.Varepi juhendamisel E.Hangu, E.Linkruse, E.Muuga ja L.Vassiljevi poolt. Detailne paljandi kirjeldus tehti 1985.a. A.Kleesmenti poolt.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Räpina vald, Viira küla