Kaitsealune ala | Üügu maastikukaitseala (KLO1000425) |
Nimi | Üügu e. Anduvälja pank |
Asukohakirjeldus | Nõmmküla - Lõetsa maanteelt keerab tee pangale. |
Kaitse | Oli maastiku üksikelemendina looduskaitse all, eeskätt pae-
murrutööde tõkestamiseks (13.III 1959). Nõutav säilitamine. Lubatud turism, geoloogilised uuringud. Keelatud
pankade rikkumine (kaevandamine, ehitustööd).
Soovitav hooldusraie. |
Iseloomustus | Järsaku pikkus on ca 450 m, panga kõrgus jalamilt 5,5 m;
jalami kõrgus merepinnast 5-6 m. Pank asub tänapäevasest
rannajoonest 150 m eemale ning kujutab endast Limneamere
murrutusjärsakut. Läbilõikes paljanduvad Jaagarahu lademe
Kesselaiu kihistiku dolomiidid.
0,00-2,55 m valkjashall massiivne korrapäratu tekstuuriga
mikro- kuni peenekristalliline kavernoosne biohermne dolo-
miit; kohati esineb püriiti. Fauna täiesti moondunud.
2,55-3,03 valkjashall, keskmisekihiline väikesi kaverne
sisaldav peenekristalliline dolomiit.
3,03-3,93 valkjas, kohati sinakate püriidi viirgudega kesk-
misekihiline peenkavernoosne dolomiit; esineb rohekaid
mergli laike.
3,93-4,72 valkjashall, kohati rohkete laikudega paksu - kuni
keskmisekihililine peenkristalliline peenkavernoosne dolomiit.
4,72-4,84 valkjas, nõrgalt rohekashall õhukesekihiline pee-
nekristalliline dolomiit. Esineb rohekaid domeriidi kelmeid.
4,84-5,50 valkjas, keskmisekihiline üksikute väikeste ka-
vernidega peenekristalliline dolomiit.
Pangal paljanduvatele Jaagarahu lademe Kesselaiu kihis-
tiku biohermsetelle ja nende all olevatele õhukesekihilistele
plaatjatele dolomiitidele järgnevad Jaani lademe Paramaja
kihistiku domeriidid selles olnud murrutuskulbastega on vii-
mase paarikümne aasta jooksul täielikult kinni varisenud ja
praegu pangal ei paljandu.
|
Koostanud | T. Märss, E. Jürgenson |
Seisund | Rahuldav, kohati liigselt võsastunud. |
Tähtsus | Maastikuline, rekreatiivne, kultuurilooline: Muhu saare suurim
ja ilusaim pank; hea näide Saaremaa, Muhu ja Kesselaiu
põhjaranniku pankade ehitusest; kihtide järgnevusest, bio-
hermide kujust ja suurusest; Limneamere murrutusjärsak;
kultuurilooline tähtsus: suurematele koobastele olid omis-
tatud Kitsekambri ja Sokutoa nimed. |
Uuritus | Luha, 1938; Aaloe, 1960b; Aaloe, Miidel, 1967, lk. 58;
Kaljo (toi.) 1970, lk. 253; Orviku, 1974, lk. 59-67. |
Loodusobjekt | Paekallas |
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... |