Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Takerpuu mägiVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaVõhandu jõe ürgorg (KLO1000315)
NimiTakerpuu mägi
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Veriora vald. Võhandu jõe vasakul kaldal, ca 600 m endise Vastse-Koiola veskitammist allavoolu. Juurdepääsuks tuleb Räpina-Võru maanteel paiknevast Leevi asulast sõita Vana-Koiola poole suunduvat teed mööda üle Võhandu jõe, möödudes Vastse-Koiola veski varemetest. Sillast ca 300 m kaugusel algab piki jõeoru vasakut kallast Süvahavvale viiv külavahetee, mida mööda 250 m läbimisel jõuab paljandi kohale oru pervel, kust tuleb laskuda mööda järsku veeru alla paljandini. Puudub rada, oru veer on mahakukkunud puutüvede ja rohke taimestiku tõttu raskesti läbitav.
KaitseKaitse all maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistamata. Väikese paljandi ulatuse tõttu eraldi tähistust ei vaja.
KirjandusOn leidnud ära märkimist enamikus Võhandu ürgorgu käsitlevais loodusteaduslikes ja turismialastes trükistes.
IseloomustusVõhandu jõe järsu ja rikkaliku taimkatte poolt kinnikasvanud ja risustunud veeru alumises osas langeb 7-8m pikkusel lõigul 3 m kõrguse järsakuna otse vette Burtnieki lademe Abava kihistiku paljand. Paljanduvad roosakaskollased peeneteralised põimkihilised liiva-kivid. Põimkihiliste seeriate paksus ulatub kuni ühe meetrini. Kohati võib täheldada seeriate väljakiildumist. Seeriaid eraldavatel pindadel on saviveeriseid ja üksikuid kvartsiveeriseid sisaldavaid kihte. Veeriste suurus ulatub kuni 2 cm-ni. Nendest kihtidest on leitud väikesi kalafossiilide fragmente. Paljandit läbivad lõhede süsteemid valdava suunaga 125o. Seina alumises osas on vee pinnal paljandis väikesi uurdeid.
Paljand on viimase paarikümne aasta jooksul tugevasti kinni kasvanud. 1964.a. mõõdetud 7,1 m kõrgusest profiilist oli 1985.-ks aastaks oli säilunud 5 m kõrgune paljand 15 m pikkuses lõigus, mis järgnenud 13 aastaga on nii vertikaalses kui ka horisontaalses ulatuses vähenenud veel peaaegu poole võrra.
KoostanudA.Kleesment
SeisundRahuldav kuni halb. Halva juurdepääsu ja vähese atraktiivsuse tõttu on vähe külastatav ning inimkahjustustele ei allu. Küll aga allub paratamatule looduslikule kinnikasvamisele.
TähtsusRekreatiivne, teaduslik. Võhandu maastikukaitseala üksikobjekt. Võimalik kalafossiilide leiukoht.
Uuritus Mõõdistati esmakordselt 1964.a. E.Varepi juhendamisel E.Hangu, E.Linkruse, E.Muuga ja L.Vassiljevi poolt. E.Varepi poolt anti paljandile ka tema nimi. Esimene teadaolev geoloogiline kirjeldus on tehtud E.Mark-Kuriku poolt 60-ndatel aastatel, mil tema poolt leiti siit ka kalafossiile. Detailsem kirjeldus on pärit A.Kleesmentilt 1985. aastast. Revisjonülevaatus tehti A.Kleesmenti poolt 1998.a.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Räpina vald, Leevi küla