Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Kusto müürVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaVõhandu jõe ürgorg (KLO1000315)
NimiKusto müür
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Veriora vald. Võhandu jõe vasakul kaldal, endisest Lauri veski tammist 250 m allavoolu. Juurdepääsuks vasakult kaldalt tuleb Võru-Räpina maanteel paiknevast Leevi asulast sõita mööda Vana-Koiola poole suunduvat teed üle Võhandu jõe. 300 m kaugusel sillast pöörab külavahetee põhja, kulgedes piki jõeoru vasakut kallast. Sellelt teelt tuleb peale 1,7 km läbimist suunduda jõeorgu pööravale metsateele, mida mööda on Lauri veskikohani ligikaudu 1 km. Piki jõeorgu allavoolu liikudes jõuab paljandini. Rada pole. Paljanduv liivakivi on paremini vaadeldav jõest või vastaskaldalt.
KaitseOn kaitse all maastikukaitseala üksikobjektina. Tähistamata. Kaitse säilitada. Vähemdetailsetesse matkaskeemidesse ei ole alust lülitada.
KirjandusOn leidnud äramärkimist enamikes Võhandu ürgorgu käsitlevais turismialastes ja loodusteaduslikes trükistes.
IseloomustusVõhandu vasakul kaldal põhjast kirdesse pöörduva looke põrkeperve 50-meetrilisel lõigul on 3 Burtnieki lademe Abava kihistiku väikest paljandit, igaüks ainult 5-meetrilise ulatuse ning ca 3-meetrilise profiiliga. Paljanduvad kollakasroosad peeneteralised põimkihilised liivakivid. Põimkihilised seeriad keeruliselt lõikuvad, omavahel eraldatud lainjate kihipindadega. Seeriate paksus 5-20 cm, mõõdetud kallakuse suunad 150o, 185o ja 205o . Seeriatevahelistel kihipindadel kollakas- ja roostepruune õhukesi kihikesi. Seeriate alumise pinna lähedal on kohati läätsjalt üksikuid väikesi lapiku kujuga saviveeriseid suurusega 0,5-2 cm. Paljandi allavoolu osast, 1-1,2m veepiirist, on sellisest kihist leitud üksikuid kalafossiilide fragmente.
Paljandit läbivad vertikaalsed lõhed suundades 185o ja 250o. Ülemises osas on paljand sammaldunud.
Kusto müür on viimase paarikümne aasta jooksul taimestiku vohamise tagajärjel tugevasti kinni kasvanud. Kui 60-ndatel aastatel oli tegemist pideva 50 m pikkuse ja üle 5 meetri kõrguse profiiliga paljandiga, siis 1985.a. oli pidevat paljandit 15 m ning 1998.a. suveks oli paljandist säilinud 3 laiku.
KoostanudA.Kleesment
SeisundHalb. Allub kinnikasvamisele.
TähtsusTeaduslik. Huvitavate tekstuuridega paljand. Fossiilsete kalade leiukoht.
UuritusMõõdistati 1964.a. E.Varepi juhendamisel E.Hangu, E.Linkruse, E.Muuga ja L.Vassiljevi poolt. Esimene teadaolev geoloogiline kirjeldus tehti 1967.a. H.Viidingu poolt. Samal aastal tegi paleontoloogilisi uuringuid siin E.Mark-Kurik. Paljandist nende uurijate poolt kogutud litoloogiline ja paleontoloogiline materjal säilitatakse TTÜ GI fondides. 1985.a. uuris paljandit A.Kleesment, tehes temast korduvkirjelduse. Revisjonülevaatus tehti A.Kleesmenti ja E.Pirruse poolt 1998.a. suvel.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Räpina vald, Himmiste küla