Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Piusa tehispaljandid ja -koopadVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaPiusa koobastiku looduskaitseala (KLO1000100)
NimiPiusa tehispaljandid ja -koopad
AsukohakirjeldusPõlva maakond, Orava vald. Piusa raudteejaama lähistel, raudteest põhja pool. Juurdepääsuks tuleb Põlva-Värska maanteelt Niitsikult pöörata Obinitsasse viivale teele, mis üle Orava ja Kliima viib otse karjääride kõrvale. Võrust saab Piusale üle Obinitsa, kust kruusatee viib põhja suunas.
KaitseOn mitmeid projekte kaitse korraldamiseks, kuid kaitse käesoleva ajani täpselt piiritlemata, kaitserežiim vastuoluline.
KirjandusVallner A. 1923. Klaasiliiva kaevandus Petserimaal. Loodus, 8, lk.504.
Palmre H. 1946. Eesti klaasiliiv. Tartu, 56 lk., lk. 12-21; 29-33; 42-43; 45.
Ivanov M.A. 1950. Aruanne kvarts-vormiliivade otsingutest Piusa ja Tammiste raudteejaamade lähistel Eesti NSV-s 1950.a.. (vene keelne). Leningrad, käsikiri.
Vassiljev G.I. 1955. Aruanne 1954.a. teostatud Piusa kvartsliivade geoloogilise luure kohta ENSV-s (venekeelne). Leningrad, käsikiri.
Tamme A. 1960. Piusa raudteejaama piirkonnas esinevate Gauja lademe liivakivide granulomeetriast ja mineraloogiast ning nende kompleksse kasutamise võimalustest tööstuses. Tallinn. Käsikiri, 52 lk. Teadusraamatukogu fond.
Tamme A. 1962. Piusa klaasiliivast. Eesti Loodus, 3, lk. 167-170.
Semm S. 1982. Piusale muuseum. Koit, 7.oktoober 1982.
Vellak A. 1983. Piusa klaasiliiva kaevanduskäigud ja nende tulevik. Looduskaitsealaseid töid V. Tartu, lk. 36-40.
Heinsalu Ü.1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, 160 lk., lk. 127-128.
Kallejärv T. 1992. Matkaradu Võru-ja Põlvamaal. Tallinn, Eesti Noorte Turismimaja, 152 lk., lk. 113-115.
Sinisalu R. 1993.Piusa klaasiliiva karjääri laienduse varu arvutus. Tallinn. Käsikiri, 34 lk. EGK fond.
Sinisalu R. 1994. Piusa klaasiliiva karjääri laienduse varu arvutus. Eesti Geoloogiakeskuse aastaraamat 1993. Tallinn, lk. 106-107.
Pani T., Mark-Kurik E. 1995. Piusa klaasiliivakaevandus. Liivimaa Geoloogia. Ekskursioonijuht. Tartu, lk.14-15.
Sõstra Ü. 1997. Tektoonilised maakoorerikked Piusa karjääris. Eesti Loodus, 6, lk. 268-269.
IseloomustusPiusa unikaalse klaasiliiva pealmaa ja allmaakaevandamisel on tekitatud paljandid kahes karjääris ja kaevanduskäikudes. Kõige huvitavam on läbilõige maanteest ida pool asuvas karjääris. 500 m pikkuse ja 150-200 m laiuse karjääri seintes on siin suurpärane Gauja lademe Sietini kihistiku avamus. Maksimaalne läbilõige paljandus 1998.a. karjääri põhjaseinas, kus võis jälgida 11,2 m paksust profiili (ülalt alla):

1,0 m - kirjuvärviline peenekihiline kompleks, kus vahelduvad sinakashall ja violetjashall savi,sinakas- ja pruunikashall aleuroliit ning valkjashall peeneteraline liivakivi.
2,0 m - liivakivi, kollakasvalge, peeneteraline, põimkihiline, kihipindadel roostepruunid katted. Sinakashalli savi veeriseid.
0,2 m - savi, kirjuvärviline: keeruliselt vahelduvad rohekas- ja sinakashallid ning punakaspruunid kihid. Rohekashalli aleuroliidi pesi.
8,0 m+-liivakivi, valkjas- ja kollakashall, vahekihiti roosakasvalge, keskmiseteraline, põimkihiline. Seeriate paksus valdavalt 30-50 cm. Osa kihipindu roostevärvilise pigmentatsiooniga. Liivakivi sisaldab väikesi roostepesi ja üksikuid halli savi veeriseid.
1948. a. on E. Mark-Kuriku poolt Piusa jaamast põhja poole asuvas kaevanduses tehtud järgmine profiil (diplomitöös):
0.85 - sinjashalli-punakaspruunikirju savi
0.95 - kollakasvalge punakaspruunide vahekihtidega liivakivi
0.19 - tumevioletne savi
0.12 - valge liivakivi
0.09 - pruunikaspunane liivakivi
0.22 - violetne, ülemises osas rohekashallide laikudega savi
0.03 - valge liivakivi
0.18 - kollakas liivakivi
0.14 - punakaspruun liivakivi
0.10 - tumepunakaspruun liivakivi
0.04 - valge liivakivi
0.19 - kollakas liivakivi
0.28 - sinepikollane liivakivi
0.15 - rohekaskollane liivakivi
0.31 - punakaspruun liivakivi
0.16 - sinakas kollakate ja violetikate vahekihtidega savi
0.46 - kollakasvalge liivakivi
0.37 - valge liivakivi
5.00+- kollakasvalge liivakivi

Kokku 11,03 m

Huvitavaks eripäraks on karjääri idaseinas olev sünklinaalne kurd amplituudiga 4 m, samuti aga ka liiva ja saviveeristega täidetud settesooned. Suurim neist suunaga 130o asub karjääri kaguosas ja on kogu oma 7 m kõrguses vertikaalses ulatuses 9,5-10 cm laiune ning täidetud roostekollase liivaga, milles on kirjuvärvilise savi ja aleuroliidi korrapäratu kujuga veeriseid suurusega kuni 5 cm. Settesoont piiravate lõhede pinnad on siledad ja kaetud roostepruuni rauarikka kattega. Kaks õhemat , 2-3 cm laiust analoogset settesoont on karjääri loodeseinas. Peale selle on T.Pani poolt (1995) fikseeritud veel 3 settesoont, mida 1995. ja 1998.a. uurimisreisidel karjääris ei õnnestunud leida. Tõenäoliselt olid nad varikalde all. Sellised settesooned on Eesti devoni kihtides unikaalsed. Paljandiseina läbib mitmeid lõhepindu suunaga 60o, 120o ja 130o.
Karjääri idaseina keskosast läheb liivakivimasiivi kaks koopaava, mis viivad mahajäetud kaevanduskäikudesse. Maa-alune liiva kaevandamine toimus siin ajavahemikul 1922-1970. Enne seda, alates 1919. aastast, toimus liiva võtmine paikkonnas esinenud paljanditest. Intensiivsele kaevandamisele karjääris mindi üle 20. sajandi 70-ndail aastail. Kaevanduskäikude üldpikkuseks on hinnatud 20 km. Neist põhiline osa jääb kirjeldatud karjäärist itta, kus kaevanduskäigud kujutavad endast kahes ristuvas suunas kulgevaid paralleelseid käike, mida omavahel eraldavad lae toestuseks jäetud jämedad liivakivisambad. Kaevanduskäikude kõrgus ulatub 10 meetrini. 2 kaevanduskäiku on raudteepoolsest küljest suletud ustega. Karjääri avanevaid avasid kasutati kuni 1997. aastani turistide kaevandusse viimiseks. Seoses üha sagenevate varingutega keelati seejärel kaevanduskäikudesse sisenemine.
Kirjeldatud karjääri laiendatakse tänapäeval põhja suunas, avades nii uusi läbilõikeid. Seoses pidevate töödega karjääris, tekivad paratamatult ka varikalded, kattes nii läbilõigete erinevad osad. Peakarjäärist teisel, lääne pool teed on väiksem karjäär, kus paljandub sama taseme valge klaasiliiv. Tektoonilisi rikkeid ja settesooni pole siin leitud.
KoostanudA. Kleesment
SeisundRahuldav. Karjääri kõige efektsema ehitusega idaseinast ei toimu edasist kaevandamist. Osaliselt segavad vaatlust varikalded. Sageli külastatav. Kaevanduskäikude külastamine ohtlik.
TähtsusTeaduslik. Harvaesinev tektooniline struktuur ja omapärased settesooned. Kaevanduskäigud nahkhiirte talvitumispaik. Rekreatiivne. Huvitav ja ainulaadne suure ulatusega devoni avamus, mis pakub elamuse nii geoloogile kui ka tavaturistile.
UuritusEsimesed andmed on teada 1919.aastast. 20.sajandi 40-ndatel aastatel uuris siinseid läbilõikeid ja liiva kvaliteeti klaasiliivana kasutamiseks H.Palmre. 40-ndate aastate lõpul ja 50-ndatel aastatel tehti ulatuslikke rakenduslikke uurimistöid Leningradi uurijate G.Vassiljevi ja M.Ivanovi poolt. 11 m tüsedune geoloogiline läbilõige kaevanduskäikude põhjal esitati E.Mark-Kuriku diplomitöös 1952.a. Detailne selle piirkonna paljandites ja kaevanduskäikudes avanevate kihtide uuring koos lõimise ja mineraloogilise analüüsiga tehti 1959-60.a.-l A.Kleesmenti (Tamme) poolt. Seoses mahajäetud kaevanduskäikude võimaliku kasutamise perspektiiviga turistlikeks eesmärkideks teostasid nii kohalikud looduskaitsjad kui ka Tallinna ja Tartu loodusteadlased aastatel 1981-1982 kaevanduskäikudes vaatlusi ja korrastustöid. Koobaste uuringuid tegi Ü.Heinsalu. Suurim koobastik raudteejaamast põhja pool plaanistati 1982.a. Tartu Ülikooli Looduskaitseringi liikmete poolt A.Vellaku initsiatiivil ja eestvedamisel. Klaasiliiva tänapäevaseid varusid ja kvaliteeti uuris 1993.a. EGK maavarade osakonna spetsialist R.Sinisalu. Karjääris olevaid settesooni kirjeldas ja kaardistas 90-ndate aastate alguses T.Pani. Detailkirjelduse suurimast settesoonest tegid 1995.a. V.Puura ja A.Kleesment. Need matejalid ootavad veel läbitöötamist. Revisjonülevaatuse karjäärist tegid 1998.a. A.Kleesment ja E.Pirrus koos TÜ Geoloogia Instituudi doktorandi K.Kirsimäe ning Göteborgi Ülikooli teadlaste P.Plink-Björklundi ning L.Björklundiga.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiVõru maakond, Võru vald, Piusa küla