| Nimi | Tilleoru Allikad: Merioone allikas, Ojatagune allikas, Patrioja allikas, Möksi Merioone allikas |
| Asukohakirjeldus | Põlvamaa. Kanepi vald. Tilleoru maastikukaitseala. Tille sillast 1 km alla-voolu, Varbuse oja suudme lähedal ja sellest allavoolu. |
| Kaitse | Ei ole looduskaitse all. Asuvad Tilleoru maastikukaitsealal (pindala 190 ha) mis loodi 1957. a., 1998. a. registris maastikukaitsealana pindala 171 ha. Merioone allikas võtta üksikobjektina looduskaitse alla kui suurim liivakivi koopast avanev allikas. |
| Kirjandus | Tartumaa. 1925. Koguteos I. Tartu.
Kas tunned maad. 1965. Koost. E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat. lk. 643-644.
Kumari, E. 1968. Ahja jõe ürgorg. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 69-73.
Kumari, E. 1972. Ahja jõe ürgorg. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 74-78.
Kirt, K., Ivask, A., Ploom, E. 1975. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 43.
Heinsalu, Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus, lk. 55-58.
Räpina Näidismetsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. 1983. Tallinn, Eesti Metsakorralduskeskus, lk. 9-11. Käsikiri.
|
| Iseloomustus | Ahja jõe org Tille ja Möksi veski vahel on lõikunud D2 punakatesse liivakividesse. Terassiderika oru lammil avanevad arvukad allikad ja allikasooned. Selles lõigus kutsutakse Ahja jõge Tille jõeks. Org moodustus viimase mandrijää sulavete erodeeriva tegevuse tulemusena, tema sügavus on Tillel kuni 35 m. Lisaorud Leva ja Kadri on samuti aluspõhja lõikunud. Oru veerudel avanevate allikate vesi pärineb aluspõhjast, lammil - pinnakattest. Suurim allikasoo Leva oru peaorgu suubumise kohas. Enne Möksi veskit on 2 liivakivi paljandit. Suurim paljand asub Varbuse oja suudmes ja seal avaneb suurim allikas - Merioone.
Merioone allikas voolab välja koopa tagaseina püstlõhest, mille sügavus on 1,5 m. 1957. a. oli vooluhulk 16 l/s, vee temperatuur +6 oC. 1998. a. augustikuul oli vett lõhes 57 cm. Vesi suubub koopa ees voolavasse suuremasse ojja, mille vasakul kaldal 200 m avaneb veel teinegi ojatagune allikas. Merioone allika vooluhulk 1998. a. augustikuul oli 20 l/s.
Samas Varbuse orus asuv Ojatagune allikas voolab välja sama koopa vasakust tagumisest nurgast. Koopa kõrgus on 1,5 m, sügavus 3,9 ja laius 1,1 m. Vooluhulk 6 l/s.
Suurem allikas nn. Patrioja allikas on veel jõe vasakul kaldal Patrioja suudmes. Allikas avaneb koopast . 400 m Mõksi veskitammist ülesvoolu. 1984. a. suvel oli allika vooluhulk 1 l/s. Koopapealsel platsil korraldatakse pidusid. Ahja jõe vooluhulk Tille sillal oli 305 l/s.
Möksi sillast ja veskist 150 m loodesse asub Möksi Merioone allikas, mis voolab välja koopa kitsast püstlõhest. Vooluhulk 26.07.99. a. oli 14.8 l/s. Koopa suudme kõrgus 1,5 m.
Tilleorgu on rajatud looduse õpperada. Merioone kui üks veerikkamaid liivakivi koopa allikaid on 20 aasta jooksul vähe muutunud (Tartumaa, 1925).
Tilleoru veerul asub Varbuse park. Varbuse lähedal asub arhitektuurimälestis Varbuse postijaama hooned ja arheoloogiamälestis - kivikalme ning kultusekivi.
|
| Koostanud | K. Erg, H. Kink |
| Seisund | Hea. |
| Tähtsus | Maastikuline, teaduslik (kõrvuti avanevad allikad pinnakattest oru lammil ja aluspõhja paljanditest-koobastest), turistlik, veekaitseline. Merioone on suurim liivakivi koopast avanev allikas Eestis. |
| Uuritus | Karise, V. 1957 - allika uuringud;
Metsakorraldus, 1983 - looduskaitse objektide ülevaatus;
Heinsalu, Ü., 1985 - koopa uuringud;
Andresmaa, E., Kõiv, M., 1998 - revisjoniülevaatus.
Erg, K., Marandi, A., Kõiv, M., 1999 - täiendav revisjoniülevaatus
|
| Loodusobjekt | Allikas |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |