| Nimi | Saarlase (Eiheveski) allikad Pärlijõe keskjooksul |
| Asukohakirjeldus | Võrumaa. Rõuge vald. Saarlase küla, Pärlijõe orus veskite lähedal. |
| Kaitse | Ei ole looduskaitse all. Soovitav veere?iim piirkonnas säilitada, eelkõige tuleks likvideerida kobraste kahjustused. |
| Kirjandus | Ploom, E, Veri, K. 1980. Võru rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn.
Kas tunned maad. Toim E. Varep. 1965. Eesti Raamat, 678.
Denks, V. 1986. Pärlijõe - Luhasoo looduse õpperada. - Rmt.: Looduse õpperajad. Tallinn, Valgus, lk. 238-241.
Ploom, E. 1988. Pärlijõgi. Tallinn, Eesti Raamat, 78 lk.
Heinsalu, Ü. Kasulik sõit Paganamaale. - Õhtuleht, 21. nov. , nr. 266 (12543).
|
| Iseloomustus | Pärlijõgi algab Haanja kõrgustiku lõunanõlval, kust suundub loodesse ja suubub Piisi lähedal Mustjõkke. Ülevalpool Saarlase I veskit lõikub jõe sälkorg pinnakattesse (moreen ja kruus), kaldajärsakute kõrgus ulatub 5-6 m-ni. Jõesängi laius on 4-5 m. Saarlase I veski all paljanduvad kaldaastangus (kõrgus 6-7 m) hallikasvalged dolomiidid. Arvukalt vabavoolulisi ja survelisi kaldaallikaid (vooluhulk 0,1-0,5 l/s). Saarlase II veski (Eiheveski) paisu juures paljanduvad 300 m pikkuses kaldajärsakus dolomiidid, millest väljub arvukalt kaldaallikaid. Allikad asuvad kas veepiiril (vooluhulk ~ l/s) või 7-8 m kõrgusel kaldaastangul (vooluhulk kuni 7 l/s). Väiksemaid kaldaallikaid on ka Pärlijõe alamjooksul Sännas. Allikad avanevad devoni savikihtide pealt.
1998.a. ülevaatuse läigus leiti langeallikaid I veskist paarkümmend meetrit allavoolu jõe vasakult kaldalt. Kunagi on allikatele 3 raket peale pandud, praeguseks on säilinud 2. Rakete ümbrusest niriseb vett välja, summaarne vooluhulk 0,5 l/s. Lagunenud veskihoone alt voolab välja allikaoja (Q=8 l/s), ilmselt on veski all allikas, kuid hoone lagunemise tõttu juurdepääs sellele puudub. I ja II veski vahel paljandub kaldaastangus dolomiiti.
II veski (Eiheveski) paisu juures asub Pärlijõe paremal kaldal suurem langeallikate grupp.Vett voolab välja mitmest kohast, suurim allikatest on horisontaalselt laudtoruga kapteeritud. Allikate vesi tuleb ülemdevoni lubjakividest, summaarne vooluhulk oli 1998.a. augustis 2 l/s. Üks suurem tõusuallikas pidavat olema veskimaja all, kuid juurdepääs sellele ülevaatuse ajal puudus. II veski paisjärv oli tammiehituseks alla lastud, seetõttu olid mudasel põhjal hästi näha väiksed kaldaallikad, mis asuvad peamiselt Pärlijõe paremal kaldal (Q<0,1 l/s), aga ka üks suurem (Q=1,5 l/s) allikaoja vasakult kaldalt. Seega toitub paisjärv osaliselt ka allikate veest, kuid tammi töökorda saades jäävad need paisjärve alla.
Pärlijõe vasakult kaldal umbes 100 m karjalaudast allavoolu asub "savipaljand" - paari meetri kõrgune ja 30 m pikkune savi paljand, kus põhjavesi liikus välja savikihtide pealt devoni lubjakivirusust. 1998. a. paljandis allikaid polnud, kuid nende jälgi on paljandil näha. Paljandist umbes 100 m allavoolu niriseb vasakult kaldalt jõkke allikaoja vooluhulgaga 2 l/s (07. 1988.a.), 0,2 l/s (08. 1998.a.). Kuna 1998.a. oli veeseis Pärlijões väga kõrge, olid kaldaallikad ilmselt vee all.
Minevikus oli Pärlijõgi ebapärlikarpide kasvukohaks, 17.-18. sajandil käis siin hoogne pärliotsimine. Viimane teadaolev pärl leiti vahetult enne I maailmasõda. Praeguseks on jõge mõjutanud koprad oma tammide ehitamisega, jõeorg on võsastunud.
Lähedal Ihandu mäel on paljand liivakivikoobastega.
|
| Koostanud | H. Kink
E. Andresmaa
|
| Seisund | Rahuldav - koprad on risustanud jõge ja orgu ning vett paisutanud, mille tulemusel on osaliselt ka allikad vee alla jäänud. |
| Tähtsus | Geoloogiline, veesäilituslik, maastikuliselt atraktiivne. Savikihtide pealt väljuvate devoni lõhekarstivete omapärased allikad. Eiheveski allikas on pikaajaline hüdroloogiliste uurimiste objekt. |
| Uuritus | H. Kink, 1970.
Ü. Heinsalu, 1987.
E. Andresmaa, M. Kõiv, 1998. - revisjonülevaatus.
|
| Loodusobjekt | Allikas |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |