Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Saka-Ontika-Toila paekallasVäljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaOntika maastikukaitseala (KLO1000554)
NimiSaka-Ontika-Toila paekallas
AsukohakirjeldusKohtla ja Toila vald, Saka ja Toila vahel.
KaitseOn kaitse all ENSV MN määrusega nr. 242, 11.juulist 1957. a.ja nr. 119, 06. aprillist 1959.a. Kaitseala piire täpsustati Kohtla-Järve rajooni RSN TK otsusega nr. 77, 22. märtsist 1983.a. Vastavalt sellele vähenes kaitseala pindala 390 ha-lt 336 ha-ni. Selle vähendamise p?hjendus ei ole selge. 1998.a. maastikukaitseala pindalaga 965 ha.

( LKR: 09.11.1998, 13:17:34 )
Kirjandus1. Aaloe, A., Miidel, A. Eesti pangad ja joad. 1967, Tln., 72 lk.
2. Annuka,E. Kevadine Valaste juga. - Eesti Loodus, 1980, nr. 4, lk. 244-245.
3. Bekker, H. Paekalda profiil Martsal. Eesti paeseina geoloogiline ülevaade. Trt., Odamees, 1919, 24 lk.
4. Kohava, P. Kohtla-Järve RV Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. I kd. Seletuskiri. Käsikiri. Ä/K Metsaprojekt Eesti Metsakorralduskeskus. Tln., 1985, 96 lk.
5. Luha, A. Virumaa paekallas. Geoloogiline ülevaade. - Virumaa. RAkvere, 1924, lk. 292-314.
6. Maltsakallas, iseäranis Ontikas ja Udrias. - Eesti kodumaa. Esimene osa. P?hja-Eesti. Tln., 1918, lk. 173-178.
7. Orviku, K. P?hja-Eesti paekallas. - Eluta looduse kaitse. Tln., 1958, lk. 75-81.
8. Pirrus, E., Vaher, R. Lasumusrike Toila klindil. - eesti Loodus, nr. 4, lk. 226-228.
9. Stumbur, K. Uusi andmeid tektoonilistest riketest (vene k.). Informatsiooni bülletään, nr. 1. Tln., 1959, lk. 19-20.
10. Tammekann, A. Die Oberflächengestaltung des Nordestländischen Küstentafellandes. - Acta Univ. Tartu, A, 9. 1926., nr. 7, 152 S.
11. Tammekann, A. The Baltic Glint. A Geomorphological Study. - Publ. Inst. Univ. Tartu. Geogr., 1940, nr. 24, 103 pp.
12. Varep, E. Saka-Ontika-Toila paekallas. - Looduskaitse teatmik, Tln., 1960, lk. 81-84.
13. Viiding, H. Eesti v?imsam loodusmonument. - Horisont, 1984, 4.
14. Vilbaste, G. Järsakranniku moodustisi P?hja-Eestis. - Loodusevaatleja, 1938, nr. 4/5, lk. 114-121.
IseloomustusVaadeldaval l?igul moodustab P?hja-Eesti paekallas katkematu ja liigestamata pideva järsaku, milles paljanduvad alamordoviitsiumi ja kambriumi setendid. Ka paekalda k?rgus on suurim siin, olles Ontikal 55,6 m. Uurijale hästi kättesaadav on peamiselt settekomleksi ülemine osa Lasnamäe, Aseri v?i Kunda lademe karbonaatsetest kivimitest kuni Pakerordi lademe v?i kambriumi kuuluva Tiskre kihistu terrigeensete kivimiteni, mis säilitavad paljandi seina järsuna ja puhtana.Lamavad kivimid paljanduvad harvemini, sest nad on maetud ulatusliku rusukalde alla. Meretasemel v?i sellest kuni m?ned meetrid k?rgemal paljanduvad kohati ka kambriumi Lontova kihistu savid.
Kaitsealal olevatest üksikobjektidest märgiksime siin läänest-itta liikudes järgmisi:
1) Kohtla-Järve heitvete süvalasu ehitamisel rajatud läbimurre paekaldast Sakal kui väga hea paljand. Samas on endisest torujuhtmest välja paiskunud heitvee uuristaval tegevusel tekkinud hiiukirnud ja org (vt. "Saka paljand" alusp?hja paljandite rühmas);
2) Karjaoru juga, mis koosneb kahest astangust k?rgusega 3m ja 5 m (P.Kohava andmetel on summaarne k?rgus 9 m). Vesi langeb kuivenduskraavi suudmest. Juga on ajutine, suvel tavaliselt kuiv;
3) Valaste oja, mis kukub samuti kuivenduskraavist. Joa k?rgus on 26,1 m (P.Kohava järgi 25,5 m);
4) Paekallas Ontikal, kust on S.Mägi poolt koostatud tänapäeva teadmistele vastav uus paekalda profiili geoloogiline kirjeldus (vt. Ontika paekallas - paljand alusp?hja paljandite rühmas);
5) Martsa (Toila) lasumusrike - k?ige paremini uuritud ja looduses hästi nähtav rike paekaldas. Märgime, et alusp?hjakivimite lasumusrikkeid on teada veel Ontikalt ja Sakalt, kuid need on veel detailsemalt uurimata *vt. Martsa rike - alusp?hja paljandite rühmas);
6) Paekallas Toilas, kus S.Mägi on koostanud uue paekalda läbil?ike geoloogilise kirjelduse (vt. Toila paekallas - paljand alusp?hja paljandite rühmas).
Kuigi paekallas mere murrutusele enam ei allu, ei ole paekalda geoloogiline arend kaugektki l?ppenud. Jätkuvast taandumisest räägivad siin-seal toimunud varingud, milles tähtis osa on kivimeid läbivatel tektoonilistel l?hedel, kuid samuti rabenemisel, mis eelk?ige laiendab l?hesid ja kiirendab pangastena toimuvaid varinguid. Üks ka liivakive haaranud varing on hästi näha Valaste oja oru paremal veerul. Oma osa paekalda taandumisel on ka allikatel, mis koos mere murrutusega soodustavad maalihete teket. Viimased pn p?hiliselt seotud sinisaviga, mis ise v?i savis olevad veega küllastunud vahekihid tegutsevad lihkepindadena. Maalihetega kaasub kuni 2 m k?rguste lihkeastangute ja -vallide teke, leidub ka viltuvajunud "purjus metsa". Kohati ei ole v?imatu maaroom. Vahetult mere ääres on rusukaldesse tekkinud 1-3 m k?rgune murrutusastang, nagu Toila vanade kalasuitsetamisahjude kohal, on ka kuhjeranda rannavallidega.
1998. a. maastikukaitseala pindalaga 965 ha.
KoostanudKoostanud:A. Miidel
november, 1990. a.
SeisundOlles looduskaitse alla vôetud iseseisva maastikulise kaitsealana, on looduslik seisund kahtlemata hea.Selle säilitamiseks tuleks hoiduda ehitustegevusest paekalda lähedal 50-100 m laiusel alal. Oleks vaja mônes kohas (näit. Karjaoru joa juures) teha vôsa raiet vaatevälja avardamiseks. Rajada väiksed parklad Ontikal ja jugade juures. Ilmselt oleks soovitav jugade juurde teha väiksed vaateplatvormid ohutuse tagamiseks. Ontikal peaks olema ka paekallast tutvustav stend.

( LKR: 09.11.1998, 13:02:46 )
TähtsusP?hja-Eesti paekallas on unikaalne loodusmälestis mitte ainult Euroopas, vaid liialdamata kogu maailmas. Ta on eelk?ige üks paremaid kambriumi ja ordoviitsiumi setete paljandeid, kus kivimid on tektoonilistest jm. destruktiivsetest protsessidest praktiliselt m?justamata kujul säilinud sadade miljonite aastate vältel. Tänu sellele on kivimis sisalduv rikkalik fauna samuti säilinud rikkumata kujul, mis on äärmiselt oluline orgaanilise maailma evolutsiooni uurimise seisukohalt.
Maastikuliselt ja geomorfoloogiliselt on paekallas piiriks valdavalt kristalsetest kivimitest koosneva Fennoskandia ja settekivimitest koosneva Ida-Euroopa platvormi vahel. Selle loodusliku piiri geneesi ja arengu selgitamine on vastava piirkonna seni lahendamata p?hiprobleem.
Loomulikult kaasnevad esteetilised ja ?ppeotstarbelised väärtused. Kui aga silmas pidada, et paekaldast on inspiratsiooni saanud poeedid, kunstnikud ja teised vaimuinimesed, siis ta omandab lisaks ka kultuuriloolise väärtuse.
LoodusobjektPaljand (aluspõhja-)
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiIda-Viru maakond, Lüganuse vald, Aa küla
Ida-Viru maakond, Toila vald, Altküla küla
Ida-Viru maakond, Toila vald, Martsa küla
Ida-Viru maakond, Toila vald, Ontika küla
Ida-Viru maakond, Toila vald, Saka küla
Ida-Viru maakond, Toila vald, Toila alevik
Ida-Viru maakond, Toila vald, Valaste küla