Looduskaitse statistiline ülevaade 2010

 

Käesolevad looduskaitseobjektide koondtabelid on koostatud Keskkonnateabe Keskuse looduskaitse osakonna poolt (kaitsealad ja hoiualad – Kaire Sirel tel 673 7562; liigid ja püsielupaigad, võõrliigid – Marika Arro tel 673 6636; kaitstavad looduse üksikobjektid – Reigo Roasto 673 7564, ohus olevate ja kaitsealuste liikide arv – Lauri Klein tel 673 7576). Tabelid 1-7 käsitlevad kaitstavaid loodusobjekte seisuga 31. detsember 2010 ja on koostatud riikliku keskkonnaregistri andmete põhjal. Tabelid 8A ja 8C on koostatud Eesti punase nimestiku 2009. aasta alguse andmete ning 8B kehtivate kaitsealuste liikide nimekirjade põhjal.

 

Looduskaitsealuseid objekte käsitletakse käesolevas ülevaates eraldi järgmiste osadena:

I Kokkuvõte kaitsealadest, hoiualadest, püsielupaikadest ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavatest loodusobjektidest;

II Kokkuvõte kaitstavatest looduse üksikobjektidest;

III Kokkuvõte I kaitsekategooria liikide leiukohtadest;

IV Ohus olevate liikide arv ja kaitsealuste liikide arv;

V Võõrliigi leiukohtade (Sosnowsky karuputk) arv.

 

31. detsembri 2010. aasta seisuga oli Eestis kokku 3565 kaitstavat loodusobjekti, nendest:

 

Olulisemad muutused

 

Võrreldes 31. detsembri 2009. aasta seisuga võib välja tuua järgmised muudatused:

-      2010. aastal kinnitati kaitse-eeskiri Aegna ja Türi maastikukaitsealale ning muudeti Luitemaa looduskaitseala piire. Uuendati Oru pargi, Osmussaare ja Luidja maastikukaitseala ning Akste looduskaitseala kaitse-eeskirju;

-      registrisse kanti 3 Muhu vallas asuvat kohaliku omavalitsuse tasandi loodusobjekti: Lõetsa jõe äärne puisniit, Peedu pangad ja nende lähiümbrus ning Presidendi allee. Pindala suurenes 1488 ha võrra.

-      2010. aasta lõpu seisuga oli registrisse kantud parke ja puistuid 537. Võrreldes 2009. aastaga, toimus muutus 9 kaitse alt välja arvatud objekti osas. Mitmete parkide ja puistute piire korrigeeriti ja täpsustati, seetõttu toimus väikene pindalamuutus. Parkide puhul on oluline silmas pidada ka seda, et paraku jäävad mitmed kaitsealused pargid kaitsealadele. Tabelis 1 on parkide puhul välja jäetud need, mis jäävad mõne teise kaitseala territooriumile, et oleks võimalik summeerida kaitsealade pindala. Kaitsealuste parkide pindala on 4496 ha, see vähenes aastaga 35 ha võrra;

-      2010. aastal võeti kaitse alla Gretagrundi hoiuala Saare maakonnas ning muudeti Pärnu jõe hoiuala piire;

-      püsielupaikade tabelis 4 on ära toodud püsielupaikade pindala maakondade lõikes. See kajastab nii otseselt looduskaitseseadusest tulenevaid ringikujulisi kaitsetsoone kotkaste ja must-toonekure pesapuude ümber kui ka keskkonnaministri määrusega vastuvõetud püsielupaiku. Tabelis 5 on antud püsielupaikade arv maakondade lõikes. 2010. aasta lõpuks oli keskkonnaregistris 1073 kaitstava liigi püsielupaika, neist 487 olid ministri määrusega kinnitatud püsielupaigad. 2010. aastal kinnitati keskkonnaministri määrusega 15 väike-konnakotka ja 30 merikotka püsielupaika, 2 püsielupaika III kaitsekategooria putukatele, 1 püsielupaik nõmmnelgi kaitseks ning 9 metsise püsielupaika.

 

I  Kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid

 

Tabelites on kasutatud järgmiseid lühendeid:

 

Tabel 1 annab ülevaate kaitsealade (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad (looduspargid), maastikukaitseala eritüübina pargid, arboreetumid ja puistud) pindaladest maakondade kaupa, tuuakse eraldi välja erinevate kaitsealatüüpide pindalad. Eraldi on esitatud kaitsealuse akvatooriumi* pindala, mis on vajalik ebatäpsuste vältimiseks kaitsealuse pindala protsendi arvutamisel maakonna või Eesti pindala suhtes.

 

Tabelis 2 on esitatud kaitsealade arv maakonniti. Mitme maakonna territooriumile jäävate kaitsealade puhul on ala loetud selle maakonna koosseisu, kuhu jääb temast pindalaliselt suurem osa.

 

Tabelis 3 on toodud andmed hoiualade arvu ja pindalade, sealhulgas akvatooriumi suuruse kohta.

 

Tabelis 4 on esitatud püsielupaikade pindala maakonniti.

 

Tabelis 5 on esitatud püsielupaikade arv maakonniti.

 

Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt

Tabel 6 annab ülevaate registrisse kantud kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavate loodusobjektide arvusta ja pindalast omavalitsuste lõikes. Registrisse on kantud 14 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti. 2010. aastal esitati registrisse kandmiseks 3 Muhu vallas asuvat objekti: Lõetsa jõe äärne puisniit, Peedu pangad ja nende lähiümbrus ning Presidendi allee. Objektide pindala on kokku 3832 ha.

 

*Akvatooriumiks loetakse siinkohal mere ning Võrtsjärve, Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve veealad.

 

II  Kaitstavad looduse üksikobjektid

Tabel 7 annab ülevaate kaitstavate looduse üksikobjektide arvust ja nende pindalast maakondade lõikes objektitüüpide kaupa. Eraldi on välja toodud kolm suuremat kaitstavate looduse üksikobjektide tüübirühma:

Seisuga 31. detsember 2010 oli keskkonnaregistris kokku 1197 kaitstavat looduse üksikobjekti, nendest:

Võrreldes 2009. aasta lõpu seisuga on muutused tingitud andmete üldisest korrastamisest. Kaitstavate üksikobjektide arv on vähenenud 6 võrra 1203-lt 1197-le. Andmete korrastamise tulemusel on kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi pindala suurenenud 1162 hektarilt 1165 hektarini.

 

 

III  I kaitsekategooria liikide leiukohad

Tabelis 8 on toodud I kaitsekategooria liikide leiukohtade arv maakonniti.

Võrreldes 2009. aastaga kasvas keskkonnaregistris arvel olevate leiukohtade arv aasta jooksul 1732-lt 2085-ni. Muutused tulenevad peamiselt inventuuridest laekunud uutest andmetest ning olemasolevate andmete korrigeerimisest. Lisaks suurenes I kaitsekategooria liikide arv seetõttu, et varem II kategoorias olnud kassikakk ning niidurüdi tõsteti I kaitsekategooriasse.

 

IV Ohus olevate liikide arv ja kaitsealuste liikide arv

Tabelites 9A-9C osas on 2010. aasta jooksul toimunud muudatusi kajastatud vaid tabelis 9B, teised tabelid on sisult samad, mis aastal 2009.

Tabelites 9A-9C on toodud Eestis registreeritud liikide ohustatus ja kaitse liigirühmade kaupa. Andmed on esitatud liikide arvudena ohu- ja kaitsekategooriate kaupa liigirühmade lõikes. Ohus olevate liikide andmete allikaks on Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni (Eesti TA LKK) peetav punane nimestik (andmete edastaja ja kontaktisik Urmas Tartes, Urmas.Tartes@emu.ee). Kasutatud on punase nimestiku 2009. aasta alguse seisu. Kaitsealuste liikide arvu andmete allikaks on kehtivad Vabariigi Valitsuse määrused.

Olulisima muudatusena võrreldes eelmiste aastatega tuleb mainida punase nimestiku koostamise metoodika muutust ja seetõttu ka ohukategooriate muutust. Läbi aja on punaste nimestike koostamise eesmärgid ja neist tulenevad metoodilised alused muutunud. Kui varem hinnati ja kanti punastesse raamatutesse vaid ohus olevad ja seetõttu kaitset vajavad liigid, siis järjest enam liigutakse bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist tuleneva vajaduse suunas hinnata ohustatust kõikidel teadaolevatel liikidel, sh sellistel, keda tunneb vaid kitsas asjatundjate ring. Sellest tulenevalt kuuluvad Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) uuenenud reeglistiku järgi punastesse nimestikesse nüüd kõik riigis registreeritud liigid ja muutunud on ka kategooriate süsteem. Kaitsevajadus jääb uute punaste nimestike puhul seotuks vaid teatud kategooriatega ja saab ilmselt tulevikus olema seotud eraldi määratletava nõudega.

Kui eelmises, 1998. aastal avaldatud Eesti punases raamatus kasutati üldjoontes IUCN-i 1994. aasta ohukategooriate süsteemi, siis Eestis täna kehtiva punase raamatu (nimestiku) koostamisel on aluseks IUCN-i punase nimestiku viimane, 2003. a. täiendatud versioon ning lähtuti selle aluseks olevatest juhendmaterjalidest.

Punase nimestiku töörühm määratles hulgaliselt uusi valikutingimusi ja hindamiskriteeriume, mis muudavad võrdluse eelmise punase raamatuga äärmiselt komplitseerituks. Seetõttu ei ole soovitatav trendianalüüse teha ilma kehtiva punase nimestiku koostajate kaasteadmiseta. Olukorras, kus 1998.a. ja tänaseid kategooriaid on võimalik võrrelda (st kus reaalne hinnatud ohu aste pole muutunud), tuleb aluseks võtta kategooriate järgmine vastavus:

 

Ohukategooria 1998                                      Kategooria 2009

 

0 - Hävinud, Ex                                              Regionaalselt välja surnud RE

1 - Eriti ohustatud, E                                      Äärmiselt ohustatud CR ja Eriti ohustatud EN

2 - Ohualtid, V                                                Ohualtid, Vu

4 - Tähelepanu vajavad CD                            Ohulähedased, NT

5 - Määratlemata, I                                          Puuduliku andmestikuga, DD

 

1998. aastal kasutusel olnud ohukategooria 3 – Haruldased, R ei ole tänasesse kategooriate süsteemi üle kantav ja seega ei saa selles kategoorias olnud liike eraldi võrrelda. Samuti on uues punases nimestikus järgmised uued kategooriad, mis eelmises nimestikus täielikult puudusid: ohuvälised (LC), mittehinnatavad (NA), hindamata (NE).

 

Eelnevat arvestades on reaalset võrdlust võimalik teha vaid kas üksikute liikide tasemel, võrreldavate kategooriate või nö suurgruppide kaupa, nt grupid Ex ja E 1998-st versus RE, CR ja EN 2009-st; V ja CD 1998-st versus Vu ja NT 2009-st või need kõik koos jne.

Tabelis 9A on toodud punase nimestiku ohustatud liikide arv ohustatuse kategooria järgi.

Tabelis 9B on esitatud kaitsealuste liikide arv kaitsekategooria järgi. 2010. aastal toimusid mõningad muudatused kaitsealuste liikide nimekirjas. Varem II kaitsekategoorias olnud niidurüdi ning kassikakk läksid I kaitsekategooriasse ning hallhüljes III kaitsekategooriasse.

Tabelis 9C on esitatud koondtabel liikide arvu kohta ohustatuse ja kaitsekategooria järgi.

 

V Võõrliigi leiukohtade (Sosnowsky karuputk) arv

Tabelis 10 on esitatud Sosnowsky karuputke leiukohtade arv ja pindala maakonniti. Võrreldes varasemate andmetega on nimetatud võõrliigi leiukohtade pindala suurenenud 1133 hektarilt 1274 hektarile.