Keskkonnaagentuuri äsjailmunud ülevaate "Looduskaitse arvudes – 2018" kohaselt on Eestis 2018. aasta lõpu seisuga 3812 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 578 823 ha. See moodustab 22% Eesti pindalast, kui arvestada maismaale lisaks ka Eesti territoriaalmeri koos suurjärvedega (Peipsi- ja Lämmijärv, Võrtsjärv). Maismaast on looduskaitse all 18,8%, territoriaalmerest 27% ja suurjärvedest 44%.

Valminud kokkuvõtte 2018. aasta kohta leiab siit:
Looduskaitse arvudes - 2018

Alates 2018. a novembrist on Eestis 6 rahvusparki. Senise viie – Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Soomaa ja Karula – kõrvale lisandus Alutaguse rahvuspark. Arvuliselt suurenes eelmisel aastal ka looduskaitse- ja maastikukaitsealade hulk. Pindala kasvas rahvusparkidel ja looduskaitsealadel. Vastavalt 44 331 ha ja 9212 ha võrra. Teiste objektitüüpide pindala 2018. aastal vähenes.

2018. aasta lõpu seisuga on meil looduskaitsealasid 172, maastikukaitsealasid 153, kaitsealuseid parke ja puistuid 541, hoiualasid 325, püsielupaiku 1461, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 23 ja kaitstavaid looduse üksikobjekte 1095.

Kohalikest omavalitsustest on kõige suurem kaitstava territooriumi osakaal Ruhnu vallas (66,1%), järgnevad Kihnu (64,8%), Kuusalu (52,2%) ja Viimsi vald (51,1%). Kaitstavat territooriumi ei esine üldse Kohtla-Järve linnas. Õige vähe (0,1%) on kaitstavaid objekte Sillamäe linnas, Maardu linnas ja Narva linnas. Narva linna piiridesse ei ole arvestatud Narva jõge ja sellel paiknevaid looduskaitselisi alasid.

Ülevaade põhineb iga-aastaselt Statistikaametile esitatud säästva arengu statistiliste näitajatel: "Kaitstavate loodusobjektide arv, tüübid ja pindalad maakonniti (2018)" ning "Kaitstavate merealade pindala osakaal kogu Eesti merealast".