Prangli saare kaguosa ja Aksi saare õrna ja omapärase looduse kaitseks on moodustatud Prangli maastikukaitseala, mille kogupindala on 131 ha. Sellest on Prangli saarel ligikaudu 70 ha, ülejäänu hõlmab Aksi saar.

Eesti rannikumeres on palju saari, mille looduse vastu tuntakse suurt huvi. Mis on põhjustanud sellise kõrgendatud huvi?

Esiteks kindlasti see, et saared on laiuva veeväljaga eraldatud ning nendele jõudmine pole kuigi lihtne. Seega on juba saarele minek omaette põnev ettevõtmine.

Teiseks olid ju valdav osa meie meresaari aastakümnete jooksul Nõukogude Liidu piirivalve raudse kardina tõttu kättesaamatud.

Kolmandaks, aga mitte sugugi vähemtähtis on saarte looduse omapära.

Väikesaared on suhteliselt noored ja nende elustik alles kujunemas. Suurematel saartel on aga inimasustus ning pidev inimmõju on selgelt märgatav. Seetõttu on iga saare loodus kordumatu ja pakub põnevaid avastamisvõimalusi. Samas on saarte loodus aga ka väga õrn ning hoolimatu inimtegevus võib jätta siia aastakümneteks sügavad armid. Väärtustades saarte haavatavat loodust ongi mitmed meie saared võetud kas tervikuna või osaliselt looduskaitse alla.

Ainsaks tsiviilelanikkonnaga püsivalt asustatud saareks Soome lahes on Prangli. Saare elanikkond on viimase sajandi jooksul pea kümne kordselt vähenenud. Elanike ja eriti peetavate kariloomade arvu vähenemise tõttu on oluliselt muutunud ka saare loodus. Möödunud sajandi algul olid saarel valdavad avatud maastikud [1]. Nüüdseks on endised hõredad puiskarjamaad metsaks muutunud ning lagedad alad kadakatega kaetud.

Oma põhiplaanilt kolmnurkse saare iga nurk, mida kohalikus kõnepruugis otsaks kutsutakse, on täiesti omalaadse taimestikuga. Loodeotsas on kuivad niidud, mis läänerannal lähevad üle märgadeks rannaniitudeks. Edelaotsas on aga kadastik ja pikalt merre ulatuv kivine Kiburikari. Saare kaguosas paikneb luitemaastik, mis on võetud kaitse alla.

Siin on ilus liivane rand, mida ääristavad kuni 5-6 meetrini ulatuvad luitevallid. Esimene, lõunapoolseim luitevall on hõredalt rohustunud liiv-tarna ja liiv-vareskaeraga. Järgmisetel, vanematel ja kõrgematel luitevallidel kasvavad rühmiti sanglepad ja männid ning veelgi kaugemal asuvaid luiteid katavad erineva vanusega männikud. Siit leiame ka Prangli saare suurima rändrahnu, mille kõrgus on 4 meetrit. Kaitseala põhjaosas, saare idarannal, on mälestusmärk 1941. aastal aurikul "Eesti Rand" hukkunutele. Luitevallide vahel on, aga osalt ka piirivalvurite aastatetaguse tegevuse tagajärjel, ulatuslikke lahtise liivaga alasid. Samast leiame ka haruldase koosluse - kukemarja nõmme. Keset kukemarjavälju asub helikopteri maandumisplats ja endine piirivalve vaatluspost. Selle juurest avaneb hea vaade merele ning Muuga sadamale aga ka Aksi saarele. Viimane kuulub samuti Prangli maastikukaitseala koosseisu.

Ka Aksi e. Väike-Pakri saar, pindalaga veidi üle poole ruutkilomeetri, oli enne sõda asustatud ja siin asus 5 suitsu (1). Nõukogude korra ajal, 1950. aastal, olid aga saare elanikud sunnitud oma kodud maha jätma. Siiski jätkus Aksi saarel suviti lammaste karjatamine, kuid sellele vaatamata on saarel jõudsalt laienenud kadastik. Vaatamata saare väiksusele on selle loodus väga mitmekesine. Siit leiame kuivi liivikuid, klibuvalle, kadastikke, liigirikkaid rohumaid, aga ka jäänukjärvi. Viimased on meeliselupaigaks paljudele veelindudele.

Prangli maastikukaitseala kaitse-eeskiri ei piira inimeste vaba liikumist kaitsealal. Samas on telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades. Kuna liivane pinnas on tallamisõrn, sealhulgas ka maastikujalgratastega sõites kergesti rikutav, on kaitse-eeskirjaga keelatud jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool teid ja parklaid. Erandina on see lubatud järelevalve- ja päästetöödel ning kaitse-eeskirjaga lubatud metsatöödel.

Meeldetuletuseks nii Prangli ja Aksi kui ka teiste väikesaarte külastajatele. Hoidke meie saarte puhast loodust, võttes saarelt lahkudes kaasa tühi taara ja muud tekkinud olmejäätmed. Ärge peljake võtmast üles ka mõne varasema hooletu külastaja poolt "mahapillatud" ja silmariivavat prügi. Vastasel juhul on prügil omadus hakata kuhjuma ning peagi on kaunis looduspilt sootuks rikutud. Nii võib hoole ja vaevaga ettevõetud saare külastus lõppeda pettumusega.

Prangli maastikukaitseala valitsejaks on Harjumaa keskkonnateenistus, kelle poole tuleks pöörduda kõigi kaitsealaga seotud küsimuste ja probleemidega. Maastikukaitseala kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas (RT I 2000, 2, 11).

[1] G. Vilberg, 1924 . Kodumaal rännates III. Tallinna Eesti Kirjastus - Ühisus. 87.lk.

Uudo Timm