Pikimad jõed (km) 11.2024. andmetel:
1. Võhandu jõgi - 166
2. Pärnu jõgi - 145
3. Põltsamaa jõgi - 136
4. Pedja jõgi - 124
5. Kasari jõgi - 115
6. Keila jõgi - 112
7. Pirita jõgi - 107
8. Õhne jõgi - 106 (Eestis ja Lätis voolav osa kokku)
9. Piusa jõgi - 104 (Eestis voolav osa)
10. Ahja jõgi - 104
11. Navesti jõgi - 102
12. Emajõgi - 100

Veerikkaimad jõed (aasta keskmine vooluhulk m3/s) 2013. aasta andmetel:
1. Narva jõgi - 390-410
2. Emajõgi - 60-75
3. Pärnu jõgi - 50-65
4. Kasari jõgi - 25-28
5. Navesti jõgi - 24-26
6. Põltsamaa jõgi - 15-26
7. Halliste jõgi - 15-17
8. Mustjõgi - 10-12
9. Jägala jõgi - 10-12
10. Pedja jõgi- 10-12

Suurima valgalaga jõed (km2) 2024. aasta andmetel:
1. Narva jõgi - 56 200
2. Emajõgi - 9770
3. Pärnu jõgi - 6710
4. Koiva jõgi - 4810 (punktis, kus jõgi voolab Eestist Lätti)
4. Kasari jõgi - 3220
5. Navesti jõgi - 3010
6. Pedja jõgi - 2720
7. Pirita jõgi - 1980 (hõlmab Tallinna veehaarde tõttu osa Jägala jõe valglast)
8. Halliste jõgi - 1890
9. Mustjõgi - 1790
10. Jägala jõgi - 1590

Suurima langusega vooluveekogud (m) 2024. aasta andmetel:
1. Piusa jõgi - 213,3 (Eestis voolav osa)
2. Iskna jõgi - 175,4
3. Ura oja - 152,9
4. Koreli oja - 146,5
5. Elva jõgi - 144,1
6. Rõuge jõgi - 124,4
7. Purtsi jõgi - 120,0
8. Vaidva jõgi - 113,5
9. Laatre jõgi - 110,7
10. Valgejõgi - 106,4