2014. aastal on Vabariigi Valitsus kinnitanud määrustega 18 kaitseala kaitse-eeskirjad. Neist 13 ala on looduskaitsealad ja 5 maastikukaitseala. Uusi kaitsealasid loodi 2 ja 16 kaitsealal muudeti nime ja/või kaitsekorda.

Haavassoo looduskaitseala - Saaremaal asuva 400,8 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta haruldasi ja ohustatud elupaigatüüpe, milleks on allikad ja allikasood, lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, rohunditerikkad kuusikud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on ka I kategooria kaitsealuse liigi must-toonekure kaitse.
Osa Haavassoo looduskaitseala territooriumist on olnud kaitse all alates 2007. aastast, mil moodustati Haavassoo hoiuala. Selle baasil moodustati Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määrusega nr 186 „Haavassoo looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ Haavassoo looduskaitseala, mis hakkas kehtima 10. jaanuaril 2014. Looduskaitseala moodustamisega muutus Haavassoo kaitstava ala kaitsekord ning selle pindala suurenes 131,8 ha võrra. Kaitseala hõlmab osaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Haavassoo loodusala.
Haavassoo looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Kalana looduskaitseala - Hiiumaal asuva 33,4 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta haruldasi ja ohustatud elupaigatüüpe nagu vanad loodusmetsad ning soostuvad ja soo-lehtmetsad.
Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määrusega nr 185 „Kalana looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ moodustati uus kaitseala, et tagada kohane kaitse üle-euroopaliselt ohustatud metsaelupaigatüüpidele. Kaitseala hakkas kehtima 10. jaanuaril 2014 ning hõlmab osaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Kõpu loodusala.
Kalana looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Peipsiveere looduskaitseala - Tartumaal asuva 34610 ha (maismaa 21097,2 ha; siseveekogud, peamiselt Peipsi järv 13512,8 ha) suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta selliseid haruldasi ja ohustatud elupaigatüüpe nagu vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, huumustoitelised järved ja järvikud, jõed ja ojad, niiskuslembesed kõrgrohustud, rabad, siirdesood ja õõtsiksood, nokkheinakooslused, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Eesmärgiks on kaitsta ka linnudirektiivis nimetatud linnuliikide, aga samuti loodusdirektiivi lisades nimetatud liikide nagu saarmas ja kobras, hink, võldas, vingerja ja tõugjas, rohe-kärnkonn ja mudakonn, laiujur, tõmmuujur ja suur-rabakiil elupaiku.
Peipsiveere looduskaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määrusega nr 184 „Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri“ kolme senise kaitstava loodusobjekti baasil. Nendeks olid Emajõe-Suursoo sookaitseala, Piirissaare kohaliku tähtsusega zooloogilis-botaaniline kaitseala ja Emajõe suudmeala hoiuala. Peipsiveere looduskaitseala hõlmab Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Emajõe suudmeala ja Piirissaare linnuala ning Emajõe-Suursoo loodusala. 10. jaanuaril 2014 kehtima hakanud looduskaitseala moodustamisega laiendati kaitstavat ala 4257,6 ha võrra ning muudeti kaitsekorda.
Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Maalasti looduskaitseala - Viljandimaal asuva 529,8 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta haruldasi ja ohustatud elupaigatüüpe, milleks on jõed ja ojad, liigirikkad niidud lubjavaestel muldadel, lamminiidud, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad. Samuti on eesmärgiks kaitsta selliseid EL-i loodusdirektiivi II lisas nimetatud liike nagu vareskaera-aasasilmik, suur-kuldtiib ja saarmas ning kaitsealuseid linnuliike suur-konnakotkast, väike-konnakotkast, laanerähni, musträhni, roo-loorkulli, soo-loorkulli, rohuneppi ja rukkirääku. Kaitseala eesmärgiks on kaitsta ka kaitsealust taimeliiki juurduvat kõrkjat ning rändlindude peatuspaiku.
Looduskaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2013. a määrusega nr 183 „Maalasti looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ varasema Maalasti suur-konnakotka püsielupaiga baasil, mis oli kaitse all alates 2006. aastast. Maalasti looduskaitseala hõlmab osa Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Maalasti loodusalast. 10. jaanuaril 2014 kehtima hakanud Maalasti looduskaitsealaga laiendati kaitstavat ala 494 ha võrra ning muudeti kaitsekorda.
Maalasti looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Muti maastikukaitseala - Viljandimaal asuva 158,8 ha (maismaa 86,5 ha; siseveekogud, peamiselt Mäeküla järv 72,3 ha) suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, väärtuslikke metsakooslusi, Muti järve, Muti Umbjärve ja Mäeküla järve ning haruldasi ja ohustatud elupaigatüüpe, milleks on rohketoitelised järved, huumustoitelised järved ja järvikud, allikad ja allikasood ning okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel. Samuti on Muti maastikukaitseala eesmärgiks kaitsealuste taimeliikide väikese vesiroosi ja valge vesiroosi kaitse.
Muti maastikukaitseala on olnud kaitse all alates 1990. aastast, mil Viljandi maavalitsus sellenimelise kaitseala moodustas. Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2014. a määrusega nr 30 „Muti maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ muudeti senise kaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning suurendati kaitseala 67,5 ha võrra.
Muti maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Sorgu looduskaitseala - Pärnumaal asuva 274 ha (maismaa 6,3 ha, mereosa 267,7 ha) suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta ja säilitada mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku, linnustiku sulgimis- ja rändepeatuspaiku ning laidude maastikuilmet. Kaitstavaks elupaigatüübiks on väikesaared ning laiud. Samuti on eesmärgiks kaitsta selliseid linnuliike nagu väikekoskel, räusktiir, tutt-tiir, jõgitiir, randtiir, väiketiir, vööt-põõsalind, kühmnokk-luik, hallhani, tuttvart, hahk, tõmmuvaeras, rohukoskel, jääkoskel, merisk, kivirullija, alk, liivatüll, punajalg-tilder ja kalakajakas.
Sorgu looduskaitseala moodustati aastast 1991 kaitse all olnud Sorgu saare baasil Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2014. a määrusega nr 35 „Sorgu looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“. Kaitseala mereala oli varasemalt kaitse all osana Pärnu lahe hoiualast. Sorgu looduskaitseala hõlmab Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Sorgu loodusala ning osa Pärnu lahe linnualast.
Sorgu looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Kihnu laidude looduskaitseala - Pärnumaal asuva 4199,5 ha (maismaa 11,3 ha, mereosa 4188,2 ha) suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta ja säilitada mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku ning laidude maastikuilmet. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on veealused liivamadalad ja väikesaared ning laiud. Samuti on eesmärgiks kaitsta linnudirektiivis nimetatud linnuliike, kelleks on hallhani, ristpart, rääkspart, luitsnokk-part, tuttvart, merivart, hahk, aul, mustvaeras, tõmmuvaeras, sõtkas, rohukoskel, jääkoskel, väikekoskel, merikotkas, merisk, liivatüll, punajalg-tilder, naerukajakas, kalakajakas, tõmmukajakas, jõgitiir, randtiir, väiketiir, tutt-tiir, alk, sooräts, vööt-põõsalind ning loodusdirektiivis nimetatud viigerhüljest.
Kihnu laidude looduskaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 4. märtsi 2014. a määrusega nr 31 „Kihnu laidude looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ seniste Sangelaidude botaanilis-zooloogilise keeluala ja Sangelaiu viigerhülge püsielupaiga baasil. Kaitseala mereala oli varasemalt kaitse all osana Pärnu lahe hoiualast. Kihnu laidude looduskaitseala hõlmab osa Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Pärnu lahe linnualast ja osa Kihnu loodusalast.
Kihnu laidude looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Ohepalu looduskaitseala - Harjumaal ja Lääne-Virumaal asuva 5934,6 ha (maismaa 5804,5 ha, siseveekogud 130,1 ha) suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta metsa-, soo- ja veeökosüsteeme, maastiku ja elustiku mitmekesisust, kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti ning Tapa-Pikassaare ja Ohepalu-Viitna oosistut. Kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud, jõed ja ojad, kuivad niidud lubjarikkal mullal, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud, rabad, siirde- ja õõtsiksood, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Linnudirektiivi lisades nimetatud liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas, kassikakk, laanerähn, metsis, must-toonekurg, sookurg ja sõtkas. Samuti on eesmärgiks kaitsta loodusdirektiivi liike nagu eesti soojumikas, kaunis kuldking, paksukojaline jõekarp ja rohe-vesihobu. Kaitsealused liigid, kelle elupaiku Ohepalu looduskaitsealal kaitstakse on muu hulgas veel kanakull, ainulehine soovalk, koldjas selaginell, kõdu-koralljuur, kärbesõis, palu-karukell, sile tondipea ja väike käopõll.
Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2014. a määrusega nr 34 „Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskiri“ muudeti 1973. aastast kaitse all oleva kaitseala piire, kaitsekorda ja kaitse-eesmärke ning laiendati kaitseala territooriumit 848,6 ha võrra. Ohepalu looduskaitseala sisaldab Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Ohepalu linnuala ja Ohepalu loodusala.
Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Lauaru looduskaitseala - Pärnumaal asuva 87,8 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta ja säilitada liigirikast tammikut ja metsakooslusi. Kaitstavateks elupaigatüüpideks on puisniidud, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ja rohunditerikkad kuusikud. Samuti on eesmärgiks kaitsealuste linnuliikide händkaku ja hiireviu ning kaitsealuse taimeliigi suure käopõlle ja nende elupaikade kaitse.
Lauaru looduskaitseala moodustati 1991. aastast kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektina kaitse all olnud Koonga tammiku baasil Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a määrusega nr 55 „Lauaru looduskaitseala kaitse-eeskiri“. Kaitseala hõlmab osa Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Koonga tammiku loodusalast.
Lauaru looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Tilleoru maastikukaitseala - Põlvamaal asuva 145,8 ha (maismaa 145,1ha, siseveekogud 0,7 ha) suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Ahja jõe keskjooksu ürgorgu ja selle lisaorge, seal esinevaid devoni liivakivipaljandeid ning haruldasi ja ohustatud elupaiku, milleks on jõed ja ojad, niiskuslembesed kõrgrohustud, lamminiidud, allikad ja allikasood, liivakivipaljandid, vanad loodusmetsad ja rohunditerikkad kuusikud. Samuti on ala eesmärgiks kaitsealuste liikide paksukojalise jõekarbi, harjuse, hariliku võldase ja jalgtarna kaitse.
Vabariigi Valitsuse 09. mai 2014. a määrusega nr 67 „Tilleoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri” muudeti 1957. aastast kaitse all oleva kaitseala piire, kaitsekorda ja kaitse-eesmärke ning korrigeeriti piire uue põhikaardi alusel, mille tõttu vähenes kaitseala pindala 9,9 ha. Tilleoru maastikukaitseala hõlmab osaliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Ihamaru-Tilleoru loodusala.
Tilleoru maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Siimusti-Kurista maastikukaitseala - Jõgevamaal asuva 63 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta vaheldusrikka oosi- ja mõhnastiku reljeefiga loodus- ning pärandkultuurmaastikku, metsakooslusi ning kaitsealuseid liike kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis) ja suurt käopõlle (Listera ovata). Haruldastest metsakooslustest paiknevad kaitsealal sürja- ja laanemetsakooslused. „Eesti ürglooduse raamatu” andmetel väärib Siimusti oos kaitset kui üks iseloomulikumaid/tüüpilisemaid lülisid Siimusti-Olju oosisüsteemis. Siimusti oosi lõunaotsas asub Kurista linnamägi ning kaitsealal leidub mitmeid pärandkultuuriobjekte, mis lisavad alale ajaloolis-kultuurilist väärtust.
Vabariigi valitsuse 19. juuni 2014. a määrusega nr 90 „Siimusti-Kurista maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ muudeti 1968. aastast kaitse all olevate kaitsealade Siimusti lauluväljak ja mets lauluväljaku ümber ning üksikobjekt Kurista linnamägi piire, kaitsekorda ja kaitse-eesmärke. Piire laiendati 19 ha ning ala jäeti kaitse alt välja 6 ha.
Siimusti-Kurista kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Sirtsi looduskaitseala - Lääne- ja Ida-Virumaal asuva 6841,1 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta Sirtsi sood ja sellega piirnevaid metsakooslusi, kaitsealuste liikide elupaiku ning haruldasi ja ohustatud elupaigatüüpe, milleks on huumustoitelised järved ja järvikud, jõed ja ojad, looduslikus seisundis rabad, siirde-ja õõtsiksood, nokkheinakooslused, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo-ja rabametsad. Samuti on ala kaitse-eesmärgiks kaitsta loodusdirektiivi II lisas nimetatud liike, kelleks on lendorav, väike-punalamesklane, tiigilendlane ja männisinelane. Linnudirektiivi I lisas nimetatud liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas, väike-konnakotkas, must-toonekurg, rabapüü, metsis, väikekoovitaja, rüüt, teder ja mudatilder. Loodusdirektiivis nimetamata liikidest on kaitse-eesmärgiks I kaitsekategooria liigi limatünniku ja II kaitsekategooria liigi kanakulli kaitse.
Sirtsi looduskaitseala moodustati 2001. a Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2001. a määrusega nr 393 „Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskiri” senise Sirtsi sookaitseala baasil, mis võeti kaitse alla 1981. a. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrusega nr 122 "Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskiri" muudeti kaitseala piiri, kaitse-eesmärke ja kaitsekorda eesmärgiga tagada terviklikumalt soo- ja metsaelupaikade kaitse ning taastada kuivendusest mõjutatud sooalade looduslik veerežiim. Kaitseala laiendati 2258,5 ha võrra, millest suure osa moodustasid juba kaitse all olnud püsielupaigad, alaga liideti neli metsise ning üks lendorava püsielupaik. Sirtsi looduskaitseala hõlmab Natura 2000 võrgustiku Sirtsi linnuala ja enamuse Sirtsi loodusalast.
Sirtsi looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala - Põlva maakonnas asuva 1115,4 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Ahja jõe keskjooksu ürgorgu, selle lisaorge, oruveerudel esinevaid liivakivipaljandeid, allikaid, koopaid, ürgorgu ümbritsevaid kultuur- ja loodusmaastikke ning ohustatud, haruldasi ja kaitsealuseid liike. Kaitse-eesmärgiks olevad haruldased ja ohustatud elupaigatüüpid alal on jõed ja ojad, lamminiidud, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, allikad ja allikasood, liivakivipaljandid ja vanad loodusmetsad. Samuti on ala kaitse-eesmärgiks kaitsta loodusdirektiivi II lisas nimetatud liike, kelleks on paksukojaline jõekarp, harilik hink, harilik võldas ja rohe-vesihobu. Loodusdirektiivis nimetamata liikidest on kaitse-eesmärgiks I kaitsekategooria liigi limatünniku ja II kaitsekategooria liikide austria roidputke, kevad-ristmadara ja jäälinnu kaitse.
Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala moodustati 2001. a Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2001. aasta määrusega nr 247 „Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri”, ala võeti esmalt kaitse alla aga 1957. a Ahja jõe ürgoru keskjooksu maastikulise kaitsealana. Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusega nr 147 „Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ muudeti kaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda eesmärgiga tagada paremini ohustatud ja haruldaste metsaelupaikade kaitse. Määrusega korrigeeriti kaitseala piire uue põhikaardi alusel, mille tõttu vähenes kaitseala pindala 10,5 ha. Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala hõlmab osaliselt Natura võrgustikku kuuluvat Ahja loodusala.
Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Audru poldri looduskaitseala - Pärnu maakonnas asuva 1001,4 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on säilitada ning taastada ohustatud ja haruldaste linnuliikide elupaiku ning rändlindudele sobivaid peatumis-ja toitumisalasid. Linnudirektiivi I ja II lisas nimetatud ohustatud ja haruldased linnuliigid, keda alal kaitstakse, on väike-ja laululuik, rabahani, suur-laukhani, valgepõsk-lagle, piil-, viu-, sinikael- ja soopart, roo-loorkull, täpikhuik, rukkirääk, kiivitaja, niidurüdi, tutkas, mustsaba-vigle, tume-, punajalg-, muda- ja heletilder, väike- ja suurkoovitaja, rüüt ja hänilane. Alal kaitstakse ka I kaitsekategooria liike.
Audru poldri looduskaitseala moodustati Audru poldri hoiuala ning Audru roostiku kaitseala baasil. Audru roostik võeti kaitse alla Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 „Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta”. Audru poldri hoiuala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas”. Vabariigi Valitsuse 10. oktoobri 2014. a määrusega nr 160 „Audru poldri looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” muudeti olemasoleva kaitstava loodusobjekti tüüpi, kaitsekorda ja laiendati kaitstavat ala 373 ha võrra. Looduskaitseala hõlmab osaliselt Natura võrgustikku kuuluvat Pärnu lahe linnuala.
Audru poldri looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Ropka-Ihaste looduskaitseala - Tartu maakonnas asuva 790,6 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on Ropka-Ihaste luha kui olulise lindude rändepeatus-ja pesitsuspaiga kaitse. Alal kaitstakse huumustoiteliste järvede ja järvikute, lamminiitude ning soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüpe. Lisaks elupaigatüüpidele on eesmärgiks seatud kümne linnuliigi, 13 rändlinnuliigi, 11 loomaliigi, kaheksa taimeliigi ja nende elupaikade kaitse, sh kahe I kaitsekategooria, üheksa II kaitsekategooria ja 20 III kaitsekategooria liiki.
Ropka-Ihaste looduskaitseala moodustati Tartu maakonnavalitsuse 17. juuli 1991.a määrusega nr 202 „Aardla järve ja selle lähiümbruse riikliku kaitse alla võtmine” kaitse alla võetud botaanilis-ornitoloogilise kaitseala baasil. Vabariigi Valitsuse 17. oktoobri 2014. a määrusega nr 162 „Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse-eeskiri“ muudeti kaitseala tüüpi ja kaitsekorda ning laiendati kaitstavat ala 658,1 ha võrra eesmärgiga tagada paremini kaitsealuste liikide elupaikade ning rändlinnuliikide rändeala kaitse. Kaitseala hõlmab Natura võrgustikku kuuluvaid Ropka-Ihaste loodus- ja linnuala.
Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Nabala-Tuhala looduskaitseala - Harju maakonnas asuva 4628,7 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta allikaid, allikalisi alasid, karstivorme, sh maa-aluseid jõgesid ja unikaalse Tuhala Nõiakaevuga karstipiirkonna veerežiimi. Alal kaitstakse lisaks soo- ja metsaökosüsteemile elustiku mitmekesisust ja ohustatud ning kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks seatud karstijärved ja -järvikud, jõed ja ojad, sinihelmikakooslused, niiskuslembesed kõrgrohustud, lamminiidud, siirde-ja õõtsiksood, allikad ja allikasood, liigirikkad madalsood, plaatlood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo-ja rabametsad ja lammi-lodumetsad. Lisaks on eesmärgiks seatud kaheksa taimeliigi, 15 linnuliigi ning ühe loomaliigi kaitse, sh kahe I kaitsekategooria, 14 II ja üheksa III kaitsekategooria liiki.
Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2014. a määrusega nr 168 "Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri", millega ühendati tervikuks mitmed varem kaitse alla võetud looduskaitsealused objektid. Alal paiknevad Tuhala maastikukaitseala (kaitse all alates 1989.a) ja Tammiku looduskaitseala (kaitse all alates 1991. a). Mõlemad kaitsealad on vastavalt Tuhala ja Tammiku loodusalana kantud Natura 2000 alade võrgustiku nimekirja. Kaitsealale jääb veel Rahaaugu hoiuala (kaitse all alates 2006. a) ja Angerja must-toonekure püsielupaik (kaitse all alates 2006. a), mis moodustavad üheskoos Rahaaugu loodusala. Kaitsealale jäävad ka Sõmeru väike-konnakotka püsielupaik ja Pahkla must-toonekure püsielupaik. Karstipiirkonna veerežiimi ning piirkonna elustiku mitmekesisuse kaitse paremaks tagamiseks suurendati kaitstava ala pindala 3584,3 ha võrra.
Nabala-Tuhala looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Viitna maastikukaitseala - Lääne-Viru maakonnas asuva 314,6 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada Viitna oosistikku, metsa-, soo- ja veeökosüsteeme, maastiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on eesmärgiks seatud liiva-alade vähetoiteliste järvede, vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede, rabade, nokkheinakoosluste, sürjametsade ja siirdesoo ning rabametsade kaitse. Lisaks on eesmärgiks seatud laiujuri, suur rabakiili, tõmmuujuri, kährikseene, järv-lahnarohu, vesilobeelia, lamedalehise jõgitakja, ujuva jõgitakja, velge vesiroosi ja roomava öövilke ning nende elupaikade kaitse.
Ala võeti esmalt kaitse alla 1971. a Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1. juuni 1971. a määrusega nr 300 „Lahemaa rahvuspargi moodustamise kohta” Lahemaa rahvuspargina. 1997. aastal lahutati Vabariigi Valitsuse 3. juuni 1997. a määrusega nr 109 „Lahemaa rahvuspargi, Ohepalu looduskaitseala ja Viitna maastikukaitseala kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine” ala Lahemaa rahvuspargist ja moodustati eraldi Viitna maastikukaitseala. Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2014. a määrusega nr 172 "Viitna maastikukaitseala kaitse-eeskiri" muudeti ala kaitse-eesmärke ning kaitsekorda, eesmärgiga tagada paremini metsa-, soo- ja vee-elupaigatüüpide ning alal esinevate kaitsealuste liikide kaitse. Piiride korrigeerimise tõttu suurenes kaitstava ala pindala 1 ha võrra, kaitsekord muutus rangemaks 236,4 ha-l. Kaitseala hõlmab täielikult Natura võrgustikku kuuluvat Viitna loodusala.
Viitna maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.

Suure-Aru looduskaitseala - Kaitseala loodi Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2014. a määrusega nr 172 "Suure-Aru looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri". Harju maakonnas asuva 702,6 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta Suure-Aru madalsood, soometsa, haruldasi taimeliike ja nende elupaiku. Elupaigatüüpidest kaitstakse alal liigirikkaid madalsoid ning soostuvaid ja soo-lehtmetsasid. Lisaks on eesmärgiks seatud kauni kuldkinga, kahelehise käokeele, kahkjaspunase sõrmkäpa, eesti soojumika, suure käopõlle, pruunika pesajuure, hariliku porsa ning nende kasukohtade kaitse. Ala moodustamisega tagati siseriiklik kaitse Natura võrgustikku kuuluvale Suure-Aru loodusalale.
Suure-Aru looduskaitseala kaitse-eeskirjaga saab tutvuda SIIT.