2019. aastal I poolaastal kinnitati 6 kaitse-eeskirja. Neist 2 on maastikukaitseala ja 4 looduskaitseala eeskirjad. Esmakordselt võeti ühe kaitse-eeskirjaga kaitse alla 58 looduskaitseala laane- ja salumetsade kaitseks. Kokku moodustati 60 uut looduskaitseala neist 1 ala on loodud varasema loodusobjekti (hoiuala) baasil. 3 ala puhul toimus olemasoleva kaitsekorra uuendamine – uuendati olemasoleva ala kaitsekorda ja muudeti piire. Lisaks muudeti Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja tingimusi.

Apollo meremadaliku looduskaitseala on Hiiumaast kirdes asuv 5217 ha suurune mereala. Looduskaitseala eesmärk on kaitsta Apollo meremadalikku ja sealset elustikku. Elupaigatüüpidest on ala kaitse-eesmärgiks veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170). Liikidest aul (Clangula hyemalis), väikekajakas (Larus minutus), mustvaeras (Melanitta nigra) ja hahk (Somateria mollissima). Tegemist on uue kaitsealaga, mille kaitse-eeskiri kinnitati 31. jaanuari 2019. a määrusega nr 6 "Apollo meremadaliku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".

Laane- ja salumetsade looduskaitsealad Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2019. a määrusega nr 11 "Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade moodustamine ja kaitse-eeskiri" võeti kaitse alla 58 uut looduskaitseala 14 Eesti maakonnas (v.a Hiiumaa). Tegemist on täiesti uute kaitsealadega.

Emumäe maastikukaitseala – Lääne-Viru maakonnas asuva 510 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta pinnavorme, sealhulgas Emumäge, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust, metsa- ja poollooduslikke kooslusi ning kaitsealuseid liike. Ala võeti esimest korda kaitse alla Väike-Maarja Rajooni TSN Täitevkomitee 10. septembri 1959. a otsusega nr 168 „Väike-Maarja rajooni looduse ja kultuurimälestusmärkide säilitamisest”. Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1998. a määrusega nr 291 „Emumäe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” moodustati Emumäe maastikukaitseala. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrusega nr 18 " Emumäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala vähenes 29 ha võrra.

Parmu looduskaitseala – Võru maakonnas asuva 990 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta väärtuslikke metsa- ja sookooslusi, ohustatud ja kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270)³, rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: must-toonekurg (Ciconia nigra), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), metsis (Tetrao urogallus), laanerähn (Picoides tridactylus) ja valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne).
Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2006. a määrusega nr 155 „Parmu looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrusega nr 19 "Parmu looduskaitseala kaitse-eeskiri". Kaitseala pindala suurenes 37 ha võrra.

Suurekivi looduskaitseala – Lääne-Viru maakonnas asuva 270 ha suuruse looduskaitseala eesmärk on kaitsta metsaökosüsteemi ning haruldasi, ohustatud ja kaitsealuseid liike. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks: vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), punane tolmpea (Cephalanthera rubra) ja harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria).
Kaitseala moodustatakse Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2005. a määrusega nr 237 „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru maakonnas” kaitse alla võetud Suurekivi hoiuala põhjal. Kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määrusega nr 20 "Suurekivi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri".

Kõnnumaa maastikukaitseala – Rapla maakonnas asuva 6054 ha suuruse maastikukaitseala eesmärk on kaitsta rabasid ning nendega piirnevaid looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, pinnavorme ja maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekti. Elupaigatüüpidest on kaitse-eesmärgiks huumustoitelised järved ja järvikud (3160) , kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), nokkheinakooslused (7150), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on: suur-kuldtiib (Lycaena dispar), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laululuik (Cygnus cygnus), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix) ja kiivitaja (Vanellus vanellus), musträhn (Dryocopus martius), laanepüü (Bonasa bonasia), nõmmelõoke (Lullula arborea), valgeselg‑kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väänkael (Jynx torquilla), palukuklane (Formica polyctena), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja tõmmulendlane (Myotis brandtii), soovalk (Malaxis monophyllos), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), põdrajuure‑soomukas (Orobanche bartlingii), sookäpp (Hammarbya paludosa) ja turvastarn (Carex heleonastes).
Kaitseala territoorium võeti kaitse alla, kui Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 „Sookaitsealade moodustamise kohta” moodustati Keava, Palasi ja Loosalu sookaitseala. Rapla Rajooni TSN Täitevkomitee 2. juuni 1961. a üldkohustusliku otsusega nr 2 „Kultuurimälestusmärkide ja looduskaitse kindlustamiseks Rapla rajoonis” võeti kaitse alla Keava mäed ning Rapla Rajooni TSN Täitevkomitee 18. augusti 1964. a otsusega nr 92 „Looduskaitsest Rapla rajoonis” Paluküla-Hiiemägi. Ala nimetati maastikukaitsealaks Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2000. a määrusega nr 253 „Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Kaitseala laiendatakse kõrvaloleva Kõrgemäe hoiuala arvelt. Pindala kasvas ligi 311 ha võrra. Uus kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 25. aprilli 2019. a määrusega nr 41 " Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri".