Vastavalt looduskaitseseaduse § 15-le on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.

Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal:

1) kaitstava loodusobjekti valitseja ja kaitse korraldaja esindajal seoses loodusobjekti valitsemise või kaitse korraldamisega;

2) teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi.

Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve ja päästetöödel ning loodusobjekti valitsemise ja kaitse korraldamise eesmärgil, kaitse korraldaja nõusolekul teadustegevuse ning loodusobjektide seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil.

Ka sihtkaitsevööndis on võimalik inimeste viibimist piirata kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas. Erandiks on järelevalve- ja päästetööd, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevus ning kaitse korraldaja nõusolekul teostatav teadustegevus.

Liikumispiirang on enamasti sätestatud kaitse-eeskirjas järgmiselt nt "Villike sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste liikumine väljaspool teed 1. märtsist 31. septembrini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemisega seotud tegevustel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel." Vahel on liikumispiiranguga ala vööndi sees täpsustatud metskonna kvartalitega või teid ja radasid piirangualast välja jättes.

Tihtipeale on kaitse-eeskirjas täpsemalt välja toodud erandid, milliste tegevuste puhul ja kellele liikumispiirang ei kehti, seetõttu tuleks kaitse-eeskirjast selle kohta veel ise üle lugeda.

Juhul kui püsielupaigale ei ole kehtestatud eraldi kaitse-eeskirja, siis kehtib looduskaitseseadusest tulenev liikumispiirang:

- kalju- ja merikotka püsielupaigas 15.02-31.07;

- madukotka, kalakotka, suur- ja väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas 15.02-31.08.

Näiteks metsise püsielupaikades, mis on moodustatud Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 "Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine" on liikumispiirang sihtkaitsevööndis 01.02-31.08.

Liikumispiirangutega alasid saab vaadata Loodusvaatluste andmebaasi avalikust kaardirakendusest