Käesolevad looduskaitseobjektide koondtabelid on koostatud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse loodusbüroo poolt. Tabelid käsitlevad kaitstavaid loodusobjekte seisuga 1 jaanuar 2001 ning nende kaitse korraldamiseks tehtud kulutusi 2000 aastal.

Käesolevate tabelite koostamise aluseks on aruandevormidega maakondade keskkonnateenistustest ja administratsiooniga kaitsealadelt laekunud informatsioon. Andmestiku täpsustamisel ja koondamisel kasutati väljavõtteid KeM Info- ja Tehnokeskuse loodusbüroos peetavast riiklikust looduskaitseregistrist.

Osade andmete üldistatus või puudumine on tingitud andmete mittenõuetekohasest esitamisest aruannete täitjate poolt, mistõttu koondandmed on esitatud kõige detailsemal võimalikul tasemel.

Looduskaitsealuseid objekte ja nende kaitse korraldamisel tehtud kulutusi käsitletakse käesolevas aruandes eraldi järgmiste osadena:

I. Kokkuvõte kaitsealadest;

II. Kokkuvõte kaitstavatest looduse üksikobjektidest;

III. Kokkuvõte I-II kaitsekategooria liikide leiukohtadest.

Esmalt antakse ülevaade (tabel 1) kaitsealade pindaladest maakondade kaupa, tuues eraldi välja erinevate kaitsealatüüpide pindalad. Eraldi on esitatud kaitsealuse akvatooriumi pindalad. See on vajalik, et vältida ebatäpsusi kaitsealuse pindala % arvutamisel maakonna või Eesti pindala suhtes. Akvatooriumiks loetakse mere ning Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve veealad.

Tabelis 2 on toodud andmed administratsiooniga kaitsealade ja nende poolt hallatavate kaitsealade pindalade ja akvatooriumi suuruste kohta.

Tabelis 3 on välja toodud kaitsealade arv maakondade kaupa. Mitme maakonna territooriumile jäävad kaitsealad on esitatud selle maakonna all, kuhu jääb kaitsealast pindalaliselt suurem osa.

Tabelites on kasutatud järgmisi lühendeid:

• LKA - looduskaitseala
• MKA - maastikukaitseala või looduspark
• RP - rahvuspark
• PA - kaitsealune park
• VK - vana e. uuendamata kaitsekorraga kaitseala

Teiseks on toodud ülevaade kaitsealadele tehtud kulutustest. Tabelis 4 on toodud kulutused kaitsealadele, mille kaitset korraldab maakondlik keskkonnateenistus. Kulutustest parema ülevaate saamiseks on need välja toodud maakondade kaupa finantseerimisallikate lõikes. Tabelis 5 on esitatud administratsiooniga kaitsealadele ning nende poolt hallatavatele kaitsealadele tehtud kulutused samuti finantseerimisallikate lõikes. Tabelites 4 ja 5 esitatud andmed on eraldiseisvad ega dubleeri teineteist.

Finantseerimisallikate tähistamiseks on kasutatud järgmisi lühendeid:

* KIK - Keskkonnainvesteeringute keskus

* RE - Riigieelarve

* KE - Kohalik eelarve

* MV - Muud vahendid

Kohaliku eelarve lahtris on esitatud kohalike omavalitsuste poolt tehtud kulutused. Muude vahendite lahtris kajastuvad kulutused, mis on tehtud muudest allikatest. Lahter sisaldab muuhulgas Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt tehtud kulutusi.

Tabel 6 annab ülevaate kaitstavate looduse üksikobjektide arvust maakondade lõikes objektitüüpide kaupa. Eraldi on välja toodud kolm suuremat kaitstavate looduse üksikobjektide tüübirühma:

• Puud. Selles tüübirühmas käsitletakse üksikpuid, aga ka väiksemaid puudegruppe, salusid ja alleesid.
• Kivid. Esitatud on üksikute rändrahnude ja väiksemate kivikülvide arv.
• Muud. Teised kaitstavad looduse üksikobjektid, peamiselt maastikuelemendid nagu allikad, paljandid, karstid jne.

Tabel 7 annab ülevaate kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse korraldamiseks tehtud rahalistest kulutustest, mis on esitatud maakondade lõikes finantseerimisallikate kaupa.

Tabelis 8 on toodud I kaitsekategooria liikide püsielupaikade arv ning II kaitsekategooriast metsise ja konnakotkaste (suur- ja väike-konnakotkas) leiukohtade arv maakondade lõikes.

Tabelis 9 on toodud I ja II kaitsekategooria liikide ja nende leiukohtade arv administratsiooniga kaitsealadel ja nende poolt hallatavatel kaitsealadel.

Tabelis 10 on toodud I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade kaitsekorraldamiseks tehtud kulutused. Andmed on esitatud maakondade lõikes finantseerimisallikate kaupa.