Looduskaitse statistiline ülevaade 2008

Käesolevad looduskaitseobjektide koondtabelid on koostatud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse loodusbüroo poolt (kaitsealad ja hoiualad – Kaire Sirel tel 673 7562; liigid – Marika Arro tel 673 6636; kaitstavad looduse üksikobjektid – Reigo Roasto 673 7562). Tabelid käsitlevad kaitstavaid loodusobjekte seisuga 31. detsember 2008. Tabelid on koostatud riikliku keskkonnaregistri andmete põhjal.

Looduskaitsealuseid objekte käsitletakse käesolevas ülevaates eraldi järgmiste osadena:

I Kokkuvõte kaitsealadest, hoiualadest, püsielupaikadest ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavatest loodusobjektidest;

II Kokkuvõte kaitstavatest looduse üksikobjektidest;

III Kokkuvõte I kaitsekategooria liikide leiukohtadest;

IV Ohustatud liikide arv.

31. detsembri 2008. aasta seisuga oli Eestis kokku 3442 kaitstavat loodusobjekti, nendest:

· looduskaitsealasid 129;

· maastikukaitsealasid 149;

· rahvusparke 5;

· vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 117;

· parke ja puistuid 548;

· hoiualasid 343;

· püsielupaiku 949;

· kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 5;

· kaitstavaid looduse üksikobjekte 1197.

Olulisemad muutused

Võrreldes 31. detsembri 2007. aasta seisuga võib välja tuua järgmised muudatused:

- 2008. aastal ei kinnitatud ühtki uut kaitse-eeskirja, seetõttu kaitsealade arvus muutusi ei toimunud;

- registrisse kanti kohaliku omavalitsuse tasandi loodusobjekt Rahkvälja maastikukaitseala Harjumaal Kose vallas ning Kaks põlist harilikku tamme Tallinna linnas;

- 2008. aasta lõpu seisuga oli registrisse kantud parke ja puistuid 548. Mitmete parkide ja puistute piire korrigeeriti ja täpsustati, seetõttu toimus väikene pindalamuutus. Parkide puhul on oluline silmas pidada ka seda, et paraku jäävad mitmed kaitsealused pargid kaitsealadele. Tabelis 1 on parkide puhul välja jäetud need, mis jäävad mõne teise kaitseala territooriumile, et oleks võimalik summeerida kaitsealade pindala. Kaitsealuste parkide pindala vähenes 72 ha võrra;

- püsielupaikade tabelis 4 on ära toodud püsielupaikade pindala maakondade lõikes. See kajastab nii otseselt looduskaitseseadusest tulenevaid ringikujulisi kaitsetsoone kotkaste ja must-toonekure pesapuude ümber kui ka keskkonnaministri määrusega vastuvõetud püsielupaiku. Tabelis 5 on antud püsielupaikade arv maakondade lõikes. 2008. aasta lõpuks oli keskkonnaregistris 949 kaitstava liigi püsielupaika, neist 424 olid ministri määrusega kinnitatud püsielupaigad. 2008. aastal sai endale keskkonnaministri määrusega kinnitatud püsielupaiga rohe-raunjalg.

I Kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid

Tabelites on kasutatud järgmiseid lühendeid:

· LKA – looduskaitseala;

· MKA (LP) – maastikukaitseala või looduspark;

· RP – rahvuspark;

· PA – kaitsealune park, puistu või arboreetum (maastikukaitseala eritüübid);

· VK – vana ehk uuendamata kaitsekorraga kaitseala.

Tabel 1 annab ülevaate kaitsealade (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad (looduspargid), maastikukaitseala eritüübina pargid, arboreetumid ja puistud) pindaladest maakondade kaupa, tuuakse eraldi välja erinevate kaitsealatüüpide pindalad. Eraldi on esitatud kaitsealuse akvatooriumi* pindala, mis on vajalik ebatäpsuste vältimiseks kaitsealuse pindala % arvutamisel maakonna või Eesti pindala suhtes.

Tabelis 2 on esitatud kaitsealade arv maakonniti. Mitme maakonna territooriumile jäävate kaitsealade puhul on ala loetud selle maakonna koosseisu, kuhu jääb temast pindalaliselt suurem osa.

Tabelis 3 on toodud andmed hoiualade arvu ja pindalade, sealhulgas akvatooriumi suuruse kohta.

Tabelis 4 on esitatud püsielupaikade pindala maakonniti.

Tabelis 5 on esitatud püsielupaikade arv maakonniti.

Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt

Registrisse on kantud 5 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti. Objektide pindala on kokku 2343,7 ha.

*Akvatooriumiks loetakse siinkohal mere ning Võrtsjärve, Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve veealad.

II Kaitstavad looduse üksikobjektid

Tabel 6 annab ülevaate kaitstavate looduse üksikobjektide arvust ja nende pindalast maakondade lõikes objektitüüpide kaupa. Eraldi on välja toodud kolm suuremat kaitstavate looduse üksikobjektide tüübirühma:

• Puud – selles tüübirühmas käsitletakse üksikpuid, aga ka väiksemaid puudegruppe, salusid ja alleesid.
• Kivid – esitatud on üksikute rändrahnude ja väiksemate kivikülvide arv.
• Muud – teised kaitstavad looduse üksikobjektid, peamiselt maastikuelemendid nagu allikad, paljandid, koopad, karst jne.

Seisuga 31. detsember 2008 oli keskkonnaregistris kokku 1197 kaitstavat looduse üksikobjekti, nendest:

• puid 724;
• kive 360;
• teisi (muid) üksikobjekte 113.

Võrreldes 2007. aasta lõpu seisuga on muutused tingitud andmete üldisest korrastamisest. Kaitstavate üksikobjektide arv on suurenenud 2 võrra 1195-lt 1197-le. Andmete korrastamise tulemusel on kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi pindala suurenenud 1145 hektarilt 1150,5 hektarini.

III I kaitsekategooria liikide leiukohad

Tabelis 7 on toodud I kaitsekategooria liikide leiukohtade arv maakonniti.

Võrreldes 2007. aastaga kasvas keskkonnaregistris arvel olevate leiukohtade arv aasta jooksul 1394-lt 1525-ni. Muutused tulenevad peamiselt inventuuridest laekunud uutest andmetest ning olemasolevate andmete korrigeerimisest. Uue liigina lisandus keskkonnaregistrisse sel aastal harilik tundrasamblik. Samas on arvelt maha võetud mitmeid hävinud elupaiku.

IV Ohustatud liikide arv

Tabelis 8 on toodud ohustatud liikide arv vastavalt Punase Raamatu ohukategooriatele.