Looduskaitse statistiline ülevaade 2009

 

Käesolevad looduskaitseobjektide koondtabelid on koostatud Keskkonnateabe Keskuse looduskaitse osakonna poolt (kaitsealad ja hoiualad – Kaire Sirel tel 673 7562; liigid – Marika Arro tel 673 6636; kaitstavad looduse üksikobjektid – Reigo Roasto 673 7564, ohus olevate liikide arv ja kaitsealuste liikide arv – Lauri Klein tel 673 7576). Tabelid 1-7 käsitlevad kaitstavaid loodusobjekte seisuga 31. detsember 2009 ja on koostatud riikliku keskkonnaregistri andmete põhjal. Tabelid 8A-8C on koostatud Eesti punase nimestiku 2009. aasta alguse andmete ning kehtivate kaitsealuste liikide nimekirjade põhjal.

 

Looduskaitsealuseid objekte käsitletakse käesolevas ülevaates eraldi järgmiste osadena:

I Kokkuvõte kaitsealadest, hoiualadest, püsielupaikadest ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavatest loodusobjektidest;

II Kokkuvõte kaitstavatest looduse üksikobjektidest;

III Kokkuvõte I kaitsekategooria liikide leiukohtadest;

IV Ohustatud liikide arv.

 

31. detsembri 2009. aasta seisuga oli Eestis kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti, nendest:

·         kaitstavaid looduse üksikobjekte 1203.

 

Olulisemad muutused

 

Võrreldes 31. detsembri 2008. aasta seisuga võib välja tuua järgmised muudatused:

-      2009. aastal muudeti Pärnu maastikukaitseala piire, kinnitati Kõrgessaare looduskaitseala (endine maastikukaitseala muutus looduskaitsealaks) ja Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eeskiri, päris uue objektina võeti kaitse alla Suurupi looduskaitseala;

-      registrisse kanti kohaliku omavalitsuse tasandi loodusobjektid Haabneeme-klindiastangu maastikukaitseala, Krillimäe maastikukaitseala, Leppneeme-Tammneeme maastikukaitseala, Lubja klindiastangu maastikukaitseala ja Rohuneeme maastikukaitseala Harjumaal Viimsi vallas ning Pahkla maastikukaitseala Rapla maakonnas Kohila vallas;

-      2009. aasta lõpu seisuga oli registrisse kantud parke ja puistuid 546. Mitmete parkide ja puistute piire korrigeeriti ja täpsustati, seetõttu toimus väikene pindalamuutus. Kaitse alt arvati välja Rannamõisa park ja K.Türnpu park Harju maakonnas Parkide puhul on oluline silmas pidada ka seda, et paraku jäävad mitmed kaitsealused pargid kaitsealadele. Tabelis 1 on parkide puhul välja jäetud need, mis jäävad mõne teise kaitseala territooriumile, et oleks võimalik summeerida kaitsealade pindala. Kaitsealuste parkide pindala on 4531 ha, see vähenes aastaga 16 ha võrra;

-      püsielupaikade tabelis 4 on ära toodud püsielupaikade pindala maakondade lõikes. See kajastab nii otseselt looduskaitseseadusest tulenevaid ringikujulisi kaitsetsoone kotkaste ja must-toonekure pesapuude ümber kui ka keskkonnaministri määrusega vastuvõetud püsielupaiku. Tabelis 5 on antud püsielupaikade arv maakondade lõikes. 2009. aasta lõpuks oli keskkonnaregistris 1038 kaitstava liigi püsielupaika, neist 432 olid ministri määrusega kinnitatud püsielupaigad. 2009. aastal kinnitati keskkonnaministri määrusega 2 püsielupaika nahkhiirtele ning 6 püsielupaika kaljukotkale;

-      kaitse alla võeti neli üksikobjekti Põlvamaal.

 

I  Kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid

 

Tabelites on kasutatud järgmiseid lühendeid:

 

Tabel 1 annab ülevaate kaitsealade (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad (looduspargid), maastikukaitseala eritüübina pargid, arboreetumid ja puistud) pindaladest maakondade kaupa, tuuakse eraldi välja erinevate kaitsealatüüpide pindalad. Eraldi on esitatud kaitsealuse akvatooriumi* pindala, mis on vajalik ebatäpsuste vältimiseks kaitsealuse pindala % arvutamisel maakonna või Eesti pindala suhtes.

 

Tabelis 2 on esitatud kaitsealade arv maakonniti. Mitme maakonna territooriumile jäävate kaitsealade puhul on ala loetud selle maakonna koosseisu, kuhu jääb temast pindalaliselt suurem osa.

 

Tabelis 3 on toodud andmed hoiualade arvu ja pindalade, sealhulgas akvatooriumi suuruse kohta.

 

Tabelis 4 on esitatud püsielupaikade pindala maakonniti.

 

Tabelis 5 on esitatud püsielupaikade arv maakonniti.

 

Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt

Registrisse on kantud 11 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti. Objektide pindala on kokku 2343,7 ha.

 

*Akvatooriumiks loetakse siinkohal mere ning Võrtsjärve, Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve veealad.

 

II  Kaitstavad looduse üksikobjektid

Tabel 6 annab ülevaate kaitstavate looduse üksikobjektide arvust ja nende pindalast maakondade lõikes objektitüüpide kaupa. Eraldi on välja toodud kolm suuremat kaitstavate looduse üksikobjektide tüübirühma:

Seisuga 31. detsember 2009 oli keskkonnaregistris kokku 1203 kaitstavat looduse üksikobjekti, nendest:

Võrreldes 2008. aasta lõpu seisuga on muutused tingitud andmete üldisest korrastamisest ja uute objektide kaitse alla võtmisest. Kaitstavate üksikobjektide arv on suurenenud 5 võrra 1197-lt 1203-le. Andmete korrastamise tulemusel on kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi pindala suurenenud 1150,5 hektarilt 1162 hektarini.

 

 

III  I kaitsekategooria liikide leiukohad

Tabelis 7 on toodud I kaitsekategooria liikide leiukohtade arv maakonniti.

Võrreldes 2008. aastaga kasvas keskkonnaregistris arvel olevate leiukohtade arv aasta jooksul 1525-lt 1732-ni. Muutused tulenevad peamiselt inventuuridest laekunud uutest andmetest ning olemasolevate andmete korrigeerimisest.

 

IV Ohus olevate liikide arv ja kaitsealuste liikide arv

Tabelites 8A-8C on toodud Eestis registreeritud liikide ohustatus ja kaitse liigirühmade kaupa. Andmed on esitatud liikide arvudena ohu- ja kaitsekategooriate kaupa liigirühmade lõikes. Ohus olevate liikide andmete allikaks on Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni (Eesti TA LKK) peetav punane nimestik (andmete edastaja ja kontaktisik Urmas Tartes, Urmas.Tartes@emu.ee). Kasutatud on punase nimestiku 2009. aasta alguse seisu. Kaitsealuste liikide arvu andmete allikaks on kehtivad Vabariigi Valitsuse määrused.

Olulisima muudatusena võrreldes eelmiste aastatega tuleb mainida punase nimestiku koostamise metoodika muutust ja seetõttu ka ohukategooriate muutust. Läbi aja on punaste nimestike koostamise eesmärgid ja neist tulenevad metoodilised alused muutunud. Kui varem hinnati ja kanti punastesse raamatutesse vaid ohus olevad ja seetõttu kaitset vajavad liigid, siis järjest enam liigutakse bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist tuleneva vajaduse suunas hinnata ohustatust kõikidel teadaolevatel liikidel, sh sellistel, keda tunneb vaid kitsas asjatundjate ring. Sellest tulenevalt kuuluvad Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) uuenenud reeglistiku järgi punastesse nimestikesse nüüd kõik riigis registreeritud liigid ja muutunud on ka kategooriate süsteem. Kaitsevajadus jääb uute punaste nimestike puhul seotuks vaid teatud kategooriatega ja saab ilmselt tulevikus olema seotud eraldi määratletava nõudega.

Kui eelmises, 1998. aastal avaldatud Eesti punases raamatus kasutati üldjoontes IUCN-i 1994. aasta ohukategooriate süsteemi, siis Eestis täna kehtiva punase raamatu (nimestiku) koostamisel on aluseks IUCN-i punase nimestiku viimane, 2003. a. täiendatud versioon ning lähtuti selle aluseks olevatest juhendmaterjalidest.

Punase nimestiku töörühm määratles hulgaliselt uusi valikutingimusi ja hindamiskriteeriume, mis muudavad võrdluse eelmise punase raamatuga äärmiselt komplitseerituks. Seetõttu ei ole soovitatav trendianalüüse teha ilma kehtiva punase nimestiku koostajate kaasteadmiseta. Olukorras, kus 1998.a. ja tänaseid kategooriaid on võimalik võrrelda (st kus reaalne hinnatud ohu aste pole muutunud), tuleb aluseks võtta kategooriate järgmine vastavus:

 

Ohukategooria 1998                                      Kategooria 2009

 

0 - Hävinud, Ex                                              Regionaalselt välja surnud RE

1 - Eriti ohustatud, E                                      Äärmiselt ohustatud CR ja Eriti ohustatud EN

2 - Ohualtid, V                                                Ohualtid, Vu

4 - Tähelepanu vajavad CD                            Ohulähedased, NT

5 - Määratlemata, I                                          Puuduliku andmestikuga, DD

 

1998. aastal kasutusel olnud ohukategooria 3 – Haruldased, R ei ole tänasesse kategooriate süsteemi üle kantav ja seega ei saa selles kategoorias olnud liike eraldi võrrelda. Samuti on uues punases nimestikus järgmised uued kategooriad, mis eelmises nimestikus täielikult puudusid: ohuvälised (LC), mittehinnatavad (NA), hindamata (NE).

 

Eelnevat arvestades on reaalset võrdlust võimalik teha vaid kas üksikute liikide tasemel, võrreldavate kategooriate või nö suurgruppide kaupa, nt grupid Ex ja E 1998-st versus RE, CR ja EN 2009-st; V ja CD 1998-st versus Vu ja NT 2009-st või need kõik koos jne.

 

 

Tabelis 8A on toodud punase nimestiku ohustatud liikide arv ohustatuse kategooria järgi.

Tabelis 8B on esitatud kaitsealuste liikide arv kaitsekategooria järgi.

Tabelis 8C on esitatud koondtabel liikide arvu kohta ohustatuse ja kaitsekategooria järgi.