| |||
Nimi | Maarjamäe paekallas, sh Suhkrumäe paljand | ||
On registriobjekt | Jah | ||
KKR kood | KLO4000607 | ||
Ala staatus | kaitsealune | ||
Tüüp | üksikobjekt | ||
Üksikobjekti tüüp | astang (pinnavorm) | ||
Maismaa pindala (ha) | 14,5 | ||
Siseveekogude pindala (ha) | 0 | ||
On maksusoodustus | Jah | ||
Maamaksu protsent | 50 | ||
IUCN kategooria | III - Kaitstav loodusmälestis | ||
Iseloomustus | Asukoht:Lauluväljaku ülemistest väravatest Kose teeni - ca. 4,4 km, sh. Suhkrumäe paljand Mäe tn. lõpul ca. 180 m ulatuses (Pirita-Lasnamäe) Kaitsealla võetud: 22.05.92 Iseloomustus: Maarjamäe paekallas moodustab kaitse alla võetava lõigu piires morfoloogiliselt hästi välja kujunenud kõrge astangu, milles kohati on häid kambriumi ja ordoviitsiumi kivimite paljandeid. Astangu ülemine paest koosnev osa on järsakuline, alumine osa on maetud rusukalde alla. Astangu suhteline kõrgus on maksimaalselt 30m, absoluutne kõrgus 47m. Mõlemad vähenevad lõunasse ja itta. Paekalda ette jääb 200-400 m laiune tasandik, mis mere ääres lõpeb uue, kambriumi kivimitesse kujunenud astanguga. Maarjamäe paekallas on pidev ja ta serv on vähe liigestatud. Künnapuu (1967) andmetel on ta põhjaserval Purde tänava lähedal 4,5m kõrgune kaskaad, milles vett on ainult kevadeti. Vesi langeb liivakiviastangult. Tänu jalamilt immitsevale veele ja allikatele on paekalda esine kohati märg. Paekalda alumist osa murrutati Antsülusjärve transgressiooni ajal, kusjuures murrutusmaterjal kanti itta Iru suunas. Samas suunas, pärast Kose teed, järsak kaob ja asendub lauge nõlvaga. Mere äärde jääv astang on noor ja pärineb Limneamere ajast. (Eesti ürglooduse raamat III osa Tallinn, lk 21; Tallinn 1991) | ||
Andmed Keskkonnaportaalis: | Ava objekti andmed Keskkonnaportaalis https://keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
Ala kohanimi | Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa | ||
| |||
Suhkrumäe paljand | |||
Maarjamäe paljand | |||
Vaade paljandile2 | |||
Vaade paljandile | |||
| |||
Kaitsealuse ala või üksikobjekti veekogud | Varsaallikad VEE4406801 | ||
| |||
Kaitsekorra alus | Keskkonnaministri 1. märtsi 2023. a määrus nr 10 "Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri" | ||
Seotud dokument | MAAMAKSUSEADUS (terviktekst) | ||
Seotud dokument | Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määrus nr 52 Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitsemise volituste andmine | ||
Seotud dokument | Keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrus nr 27 Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri | ||
Seotud dokument | Keskkonnaministri määrus 22.03.2002 nr 15 Tallinna linna terrirooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus | ||
Seotud dokument | Keskkonnaministri 1. detsembri 2000. a määrus nr 73 Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitsemise volituste andmine (kehtetu) | ||
Seotud dokument | Tallinna Linnavalitsuse määrus 27.11.1992 nr 238 Geoloogiliste mälestiste looduskaitse alla võtmine ning Tallinna Linnavalitsuse 22. mai 1992. a. määruse nr 102 osaline kehtetuks tunnistamine | ||
Seotud dokument | Tallinna Linnavalitsuse määrus 22.05.1992 nr 102 Geoloogiliste mälestiste kaitse alla võtmineTallinna Linnavalitsuse määrus 22.05.1992 nr 102 | ||
Seotud dokument | Vabariigi Valitsuse otsus 11. maist 1938 maa-alade looduskaitse alla võtmise kohta. | ||
| |||
Kaitsekorralduskava | Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekorralduskava aastateks 2012-2021 |