Avaleht
EELISe andmed keskkonnaportaalis
Loe siit "Mis on EELIS?"
Otsing ja artiklid
Kaitstavad alad
Rahvusvahelise tähtsusega alad
Üksikobjektid
Ürglooduse objektid
Pärandkultuuriobjektid
Pargid, puistud
Liigid
Veekogud
Saared
Kaitsekorralduskavad
Abimaterjalid
Uued (uuendatud) artiklid:
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2024 (31.12.2024)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2023 (02.01.2024)
EELISe andmed keskkonnaportaalis (12.07.2023)
Statistika (11.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 31.12.2022 (02.01.2023)
Kaitstavate loodusobjektide arvud seisuga 1.01.2022 (04.01.2022)
©EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Ürglooduse objektide andmete kuvamine
| |||
| Nimi | Ebavere mägi | ||
| Loodusobjekt | Oos | ||
| Kaitsealune ala | Ebavere maastikukaitseala (KLO1000465) | ||
| Asukohakirjeldus | Väike-Maarjast 3 km edela pool. ( LKR: 13.08.1998, 09:24:31 ) | ||
| Iseloomustus | <ISELOOMUSTUS> Järsunôlvalin, 35 m kôrgune, piklik metsaga kaetud mägi, mis kuulub Porkuni - Rakke radiaalsesse oosisüsteemi. Suurim kôrgus merepinnast 146 m, olles seega kôrguselt kolmas mägi Pandivere kôrgustikus. Pindala on 0,9 km². Koosneb kruusast ja liivast. Siseehitus pole täpselt teada. Morfoloogiliselt kuulub ebakorrapäraste laiade ooside hulka. Selle külgedel on lohkusid ja külgorge. Lôunanôlv on kôige järsem (kuni 33°). Kirdeküljel on 5-6 m kôrgune astang. Legendi järgi on Ebavere mäel sündinud saarlaste jumal Tarapita, kes siit Saaremaale lennanud. Teise legendi järgi olevat mäe sees linn - Kalevipoja sepapada. Ikalduste vastu mäel ohverdati. Kord ohverdati piiga nimega Eba. Läti Hendriku järgi - paganlik ohvripaik, mille sakslased 1220.a. hävitasid. | ||
| Tähtsus | <TÄHTSUS> Teaduslik (glatsiaalgeoloogiline), maastikuline (väga oluline Pandivere kôrgustiku maastikul), ökoloogiline, kultuurilooline (seotud muistendite ja rahvajuttudega). | ||
| Seisund | Hea. Ohustatud kaevetöödest. Mônes kohas idanôlvas on vanu mahajäetud kruusa-liiva kaevandeid. ( LKR: 13.08.1998, 09:38:31 ) | ||
| Kaitse | <KAITSE> Riikliku kaitse all pindaalaga 47,5 ha alates 1978.a. Mitte teha uusi karjääre. Mitte teha lageraiet. 1998.a. maastikukaitseala pindalaga 24 ha, Pandivere Veekaitseala II piiranguvööndis. ( LKR: 13.08.1998, 09:42:56 ) | ||
| Kirjandus | <KIRJANDUS> 1. Rähni, E. Viimase mandrijää servamoodustised Pandivere kôrgustikul. ENSV TA Geoloogia nstituudi Uurimused, VII. Tln., 1961. 2. Karukäpp, R., Paalme, G. Kruusa-liiva kasutamisest ja pinnavormide kaitsest PAndivere kôrgustikul. - Rmt.: Pandivere kôrgustiku veekaitse küsimusi. Tln., TA Looduskaitse komisjoni väljaanne, lk. 70-76. 3. Joonuks, H. 1977. Rakvere rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tln., lk. 83-84. | ||
| Koostanud | Koostanud:R. Karukäpp; Ü. Heinsalu november 1990.a. (LKR: 13.08.1998, 09:37:34 ) | ||
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
| Ürglooduse objekti kohanimi | Lääne-Viru maakond, Väike-Maarja vald, Ebavere küla | ||