| Kaitsealune ala | Õisu rahnud ja kivikülv (KLO4001206) |
| Nimi | Õisu rändrahnude rühm = Õisu kivikülv = Soo-otsa = Koka küla rahnud |
| Asukohakirjeldus | Viljandi maakond. Halliste vald. Õisu asulast ca 1,5 km kirdes, end. Koka , nüüd Mõõnaste, küla Soo-otsa talu lähedal, lausa praeguse taluõue ümber. Juurdepääs Õisu asulast kas vana Viljandi maanteed mööda otse rahnudeväljale või siis uuelt teelt Variku bussipeatuse juurest pöörata ida suunas viivale metsateele, kustkaudu 0,5 km pärast jõuab samasse. 4 rahnu talu ümbruses eemalt nähtavad, põhjapoolsem nn. "sohva" aga varjatud vanale teele pealetungiva võsa poolt.
Topokaardil 1:25 000 ei ole näidatud.
|
| Kaitse | Rahnuderühmast 3 on olnud looduskaitse all 1936. a. (reg. nr.-d 133, 134, 135), kaitse uuendatud ja laiendatud ka neljandale 1959. a. (reg. nr. 195, 196, 197, 198), hiljem vaadeldud rahnudekülvina ja lülitatud Õisu maastikukaitseala koosseisu. Kaitse säilitada - rikkalik kivikülviga seotud rahnudekogum on Viljandimaal tavapäratu. |
| Kirjandus | Looduskaitse I, 1937, lk. 182
Eesti Loodus, 1937, 4, lk. 171.
Siin- ja sealpool maanteed. Viljandi rajoon. 1973, lk. 61; 1987, lk. 156.
Viljandi Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Tallinn. 1981, lk. 39.(Käsikiri Keskkonnaministeeriumis
Viiding, H. Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend. Tartu. 1986, lk. 66.
Viljandimaa loodus. Viljandi. 1997, lk. 36.
|
| Iseloomustus | Seljandikulisel kõrgendikul - nn. Korvimäel - paikneb 5 suuremat (ümbermõõduga üle 10 m) rahnu ja hulgaliselt väiksemaid, mis loob mulje terviklikust kivikülvist. Kahjuks on väiksemad rahnult põllustatud seljandikult kokku korjatud, Soo-otsa talu tagustesse kiviaedadesse või vaaludesse kuhjatud, mistõttu külvi algne looduslik ilme on moonutatud. Pigem tuleb rääkida suurte rahnude säilinud kogumist.
5-st rahnust on olnud looduskaitse all 4, neist tuntuim Kalevipoja või Vanapagana istekivi vana maantee idapervel, kus lõhepindade lõikumisel on rahnu laele kujunenud huvitav istmelaadne astanguvorm ("sohva").
Rahnude kogum on oma kõrvalejäämisega peamiselt liikumisteelt turistlikku huvi kaotamas. Loodusteaduslikult vajab aga uurimist ümbritsev metsamassiiv, kus võib olla ka looduslikku ilmet säilitanud, kuigi raskemini vaadeldavaid kivikülvialasid.
Õisu lähedane rahnudekogum on tuntud ammustest aegadest - rahne on külastanud ja mõõtnud palju uurijaid, ülevaate senitehtust saab kirjandusloendist.
Käesolevas andmestikus esitatakse 1997. a. revisjonmõõdistuse tulemused viie suurema rahnu osas, andes neile ka suupärased tingnimetused.
Kivimiliselt on kõik rahnud ühetüübilised - graniitgneiss või gneissgraniit, keskmise- kuni jämedakristalliline, roosakas või roosakaskollasekirju, milles K-päevakivi ja kvartsi kristallid, on pikiteljega kord nõrgema, kord selgema, ühesuunalise eelisorientatsiooniga. See kivimtüüp on suurte rahnude puhul Viljandimaal valdavaks.
Seotud muistendiga Kalevipojast, kes läinud Tartust läbi Viljandi Pärnumaa poole ja istunud kivile jalgu puhkama. Võib-olla istunud siin ka Vanakuri.
|
| Koostanud | E. Pirrus |
| Seisund | Rahuldav.
Talupere kasutab üht neist rõuguredelihoidjana, majaesise rahnu ümber on kujundatud kiviktaimla. Neljal rahnul on olemas betoontähised, ühel on puupostil metallsilt.
|
| Tähtsus | Maastikuline, rekreatiivne, turistlik. Moodustab moreenseljandiku pinnal kujunenud kivikülvi suurerahnulise jääkosa. Istmelaadne rahn seotud muistendiga. |
| Uuritus | Looduskaitse I. 1937 - üks rahn nimetatud kaitset väärivana.
Looduskaitse teatmik, 1960 - toob nelja rahnu mõõtmisandmed ja märgib kivikülvi
Viljandi Metsamajandi looduskaitsetöötajad, 1981 - mõõdistamine, kolme rahnu põhiplaanid, asendiskeem.
V. Hang - 1987, 1989 - revisjonülevaatus, fotod.
E. Pirrus - 14. aug. 1989. a. - revisjonülevaatus, käsitlemine rahnukogumina, 5 rahnu põhiplaanid, "sohva" - värvusfoto (vt. juuresolev andmestik).
|
| Loodusobjekt | Kivikülv |