| |||
Nimi | Vooremaa järved (Saadjärv ja Soitsjärv) | ||
Loodusobjekt | Järv | ||
Kaitsealune ala | Vooremaa MKA (KLO1000293) | ||
Asukohakirjeldus | Tartumaa. Tartu vald. Saadjärve asulast loode pool Tartu- ja Jõgevamaa piiril, Tartust 16 km põhja pool. Soitsjärv asub Saadjärvest umbes 1-1,5 km kirde pool, teispool järvenõgu eraldavat voorseljandikku. | ||
Iseloomustus | Järved paiknevad tüüpilisel suurvoorte maastikul, millest Tartumaale jääb vaid lõunaosa. Vooremaa järved on hilisjääaegsete suurte veekogude jäänukid sügavamates voortevahelistes vagumustes. Neile on iseloomulik, nagu voortelegi, loode-kagu suunaline piklik põhikuju, väheliigestatud kaldajoon ja ühtlaselt süvenev järvenõgu. Voorte jalameil ja nende vahelistes nõgudes avaneb pinnakattest arvukalt allikaid ja pindalalist põhjavee immitsemist. Seega on kõik Vooremaa järved peamiselt põhjaveest toituvad. Nende läheduses on rohkesti allikalubja lasundeid. Saadjärv (pindala 707,6 ha) on Vooremaa suurim järv. Järve sügavus ulatub 25- 27 m-ni, kõrgus merepinnast 52,6 m. Järve ümbritsevad Saadjärve, Tabivere ja Sootaga voored. Saadjärve ääres on järvelupja 6 ha-l. Esineb kaldaallikaid, eriti Soitsjärve küla kohal. Põhjaallikaid on arvukalt Põltsamaa küla kohal. Väljavool toimub Mudajõkke. Saadjärve vesi on rohekaskollane, aluseline (pH - 7,4-8,4), mineraalaineid sisaldab rohkelt, orgaanilisi - vähe. Soitsjärve pindala on 200 ha, sügavus on 7 m, kõrgus merepinnast - 53 m. Järve veetaset on alandatud 1930 ja 1956. a. Asub Saadjärve voore ja Raigastvere voore vahel. Järve kallastel on suured järvelubja lasundid. Läbivool - nõrk, toitub põhjaallikatest. Järve vesi on aluseline (pH 8,4-9,0), mineraal- ja orgaaniliste ainete sisaldus on keskmine. Põhjalähedastes veekihtides leidub väävelvesinikku. Vananenud rohketoiteline järv lubjatoiteliste joontega. Rahvaluules on Saadjärv populaarsemaid järvi Eestis: siin on 5 Kalevipoja lingukivi, järv olevat ulatunud vaid Kalevipoja pastlapaelteni, Saadjärv olevat palju rännanud. Soitsjärvest kagu pool on muistne linnamägi, mida nimetataksse Kalevipoja sängiks. Järve kaguosas Veeriku talu juures olevat tammepalkidest salatee. Saadjärvel on suur tähtsus Eesti kultuuriloos: siin on elanud A.W. Hupel ja O.W. Masing. 1980. a. asutati kalahaudemaja, 1907 . a. rajas N. Samsonov järvele bioloogiajaama. | ||
Tähtsus | Teaduslik - Saadjärv on üks esinduslikumaid ja Soitsjärv tüüpilisemaid järvi voorestikus; maastikuline, veekaitseline, turistlik. | ||
Seisund | Hea. | ||
Kaitse | Ei ole üksikobjektidena looduskaitse all. Mõlemad järved kuuluvad Vooremaa maastikukaitseala piiresse. | ||
Uuritus | H. Riikoja 1926 - limnoloogilised uurimistööd; H. Remmel 1972 - maastikulised uurimised; A. Mäemets 1960-1970 - järvede uurimine. K. Erg, A. Marandi, 1999. a. - revisjoniülevaatus. | ||
Kirjandus | Kas tunned maad. 1965. Koost. E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 262. Eesti järved.1968. Koost. A. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 320-325. Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 205-206. Remmel, H. 1978. Vooremaa. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 18-22. Anton, H. 1982. Vooremaa looduse õpperada - Eesti Loodus, nr. 6. Raid, M. 1984. Tartu Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Käsikiri KMITK-s. Tallinn, lk. 21-22. Kirt, K. 1988. Tartu rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 50-51. | ||
Koostanud | H. Kink, K. Erg | ||
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses keskkonnaportaal.ee/... | ||
| |||
Ürglooduse objekti kohanimi | Tartu maakond, Tartu vald, Elistvere küla Tartu maakond, Tartu vald, Juula küla Tartu maakond, Tartu vald, Kukulinna küla Tartu maakond, Tartu vald, Saadjärve küla Tartu maakond, Tartu vald, Soitsjärve küla Tartu maakond, Tartu vald, Tabivere alevik Tartu maakond, Tartu vald, Valgma küla Tartu maakond, Tartu vald, Voldi küla Tartu maakond, Tartu vald, Äksi alevik |