Ürglooduse objektide andmete kuvamine

Ürglooduse objekt: Valgjärv (Otepää Valgjärv)Väljad: peida ,kuva
Kaitsealune alaValgjärve mõisa metsapark (KLO1200102)
NimiValgjärv (Otepää Valgjärv)
AsukohakirjeldusPõlva maakond. Valgjärve vald, Otepää linnast 9 km kirde pool.
Kaitse1998. a. ei ole kaitstavate looduse üksikobjektide nimekirjas. Valgjärv võeti Põlva RTSN TK otsusega 1966. a. koos pargiga (Valgjärve tammed) kohaliku looduskaitse alla. Väärib säilitamist kui geoloogiline-hüdrogeoloogiline uurimisobjekt ja kultuurilooga seotud maastikuline vaatamisväärsus.
KirjandusKas tunned maad. 1965. Koost. E. Varep. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 644.
Eesti järved. 1968. Koost. A. Mäemets. Tallinn, Valgus, lk. 393-395
Kirt, K., Ivask, A., Ploom, E. 1975. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 47.
Mäemets, A. 1975. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn, Valgus, lk. 147.
Samel, H. 1981. Maade parandamisest kuppelaladel. Inf. seeria XIV Keskkonnakaitse, lk1-3.
Miidel, A., Viiding, H. 1981. Reljeefimelioratsiooni osast kuppelalade erosiooniprotsessis. -
Inf. seeria XIV Keskkonnakaitse, lk. 3-6.
Kink, H. 1981. Reljeefimelioratsioon ja veeressursid. - Inf. seeria XIV Keskkonnakaitse, lk. 6-8..
Mäemets, A. 1981. Reljeefimelioratsiooni käigus loodud järvede omadused. - Inf. seeria XIV Keskkonnakaitse, lk. 8-10.
Milius, A., jt. 1991. Järvede troofsusseisund Tartu, Võru, Valga ja Põlva maakonnas. - Inf. seeria V. Keskkonnakaitse, lk. 23-29.
IseloomustusValgjärv asub Otepää kõrgustiku idanõlval, künklikus moreenmaastikus (kuplite suhtelised kõrgused 30-40 m), kus vaheldub moreen, liiv ja kruus. Glatsiaalse tekkega, järve esialgne nõgu on suuremas osas setetega täidetud. Loetakse suurimaks termokarsti ja surnud jää poolt kujundatud järveks. Kõrgus merepinnast 176,5 m, pindala 64,6 ha, sügavus kuni 5,5 m. Piklik, liigestatud kaldajoonega. Järves on 3 saart: Pajusaar ja kaks Mustsaart. Sissevool järve kraavidest. Valgjärve mõisa kohal kaldaallikad, esineb põhjaallikaid, eriti lõunakalda lähedal.. Valgjärve mõisa tiigid toituvad põhjaveest.Vee mineraal- ja orgaaniliste ainete sisaldus on keskmine. Eutroofne järv on rahuldavas seisundis. Järve loodeosast saab Tamme oja nime all alguse Elva jõgi. Kuhjekõrgustiku nõlval paiknev glatsiaalse tekkega põhjaveest toituv järv.
Valgjärve piirkond kui Põlvamaa kõige vahelduvama reljeefiga ala oli 1980-ndatel aastatel esimene nn. reljeefimelioratsiooni katseala künklikus moreenmaastikus. Sisuliselt tähendas see reljeefi tasandamist ja kõrgemate alade turvastamist. Tulemusena intensiivistus erosioon, halvenes põhjaveevarude taastumine ning intensiivistus järvede eutrofeerumine. Õnneks katsetused piirdusid 2000 ha-ga Valgjärve valglas. 1991. a. ei olnud Valgjärve troofsusseisund halvenenud.
Järvest on tulnud valged lehmad küla karja hulka. Järve kohal asunud Valge külas ei lastud santi poisikesega öömajale - öösel uputati küla. Valgjärve nimi olevat tulnud järve visatud tapetud naise valgest kasukast. Ilmselt on siiski nimi "Valgjärv" tulnud läbipaistvast selgest veest ja valgetest liivastest kallastest. Valgjärve kallastel on elanud ja töötanud Fr. Tuglas, K. Mägi ja M. Laarman.
Valgjärvel asub maakonna vanim kultusekivi (Arh. I aastatuhandest).
KoostanudH. Kink, E. Andresmaa, K. Erg 15.02.1999
SeisundRahuldav. Reljeefimelioratsiooni jääkmõju.
TähtsusMaastikuline, geoloogilis-hüdrogeoloogiline - kuhjekõrgustiku nõlval paiknev glatsiaalse tekkega põhjaveest toituv järv; turistlik. Suurim termokarstilise tekkega järv künklikus moreenmaastikus.
UuritusA. Mäemets, 1965 - järvede uurimine;
H. Kink jt., 1978 - melioratiiv-hüdrogeoloogiline kaardistamine;
E. Andresmaa, M. Kõiv, 1998 - revisjoniülevaade.
LoodusobjektJärv
Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses:Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/...
Asukoht: peida ,kuva
Ürglooduse objekti kohanimiPõlva maakond, Kanepi vald, Kooli küla
Põlva maakond, Kanepi vald, Pikareinu küla
Põlva maakond, Kanepi vald, Puugi küla
Põlva maakond, Kanepi vald, Valgjärve küla