Kaitse eesmärgi kirjeldus | Vormsi maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) Lääne-Eesti saarestiku omapärast ja kergesti haavatavat loodusmaastikku ning piirkonnale iseloomulikke ohustatud pärandkultuurmaastikke;
2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas; need on kaks I kategooria kaitsealust liiki ning II ja III kategooria liigid nagu hüüp (Botaurus stellaris), sarvikpütt (Podiceps auritus), laululuik (Cygnus cygnus), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), rand- ja väiketiir (Sterna paradisaea, S. albifrons), kassikakk (Bubo bubo), musträhn (Dryocopus martius), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana); direktiivi 79/409/EMÜ II lisas nimetatud liigi - õõnetuvi (Columba oenas), kes on ühtlasi III kaitsekategooria liik, ning II kaitsekategooria liigi - niidurüdi (Calidris alpina schinzii) elu- ja rändepeatuspaiku;
3) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud 1630*), lubjarikkal mullal kuivad niidud (6210*), lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*), lood (6280*), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), allikad ja allikasood (7160), lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210*), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
4) liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II ja IV lisas. II lisa liigid on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja soohiilakas (Liparis loeselii), mis on ühtlasi II kaitsekategooria liigid, emaputk (Angelica palustris), mis on ühtlasi III kaitsekategooria liik; IV lisa liigid on sõõrsilmik (Lopinga achine) ja kõre (Bufo calamita), kes on ühtlasi I kaitsekategooria liik;
5) II ja III kaitsekategooria taimeliike nagu müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), punane tolmpea (Cephalanthera rubra), harilik muguljuur (Herminium monorchis), kärbesõis (Ophrys insectifera), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), roomav öövilge (Goodyera repens), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), suur käopõll (Listera ovata), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), hall käpp (Orchis militaris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) ning I kaitsekategooria samblikuliiki - harilikku tundrasamblikku (Flavocetraria cucullata). |