| |||
Rekvisiit | ENSV Harju raj. RSN TK otsus 24.02.1981. nr 21 | ||
Pealkiri | ENSV Harju rajooni RSN TK otsus nr 21. Abinõud looduskaitse objektide hooldamiseks ja kaitseks | ||
Vastu võetud | 24.02.1981 | ||
Sisu | EESTI NSV HARJU RAJOONI RAHVASAADIKUTE NÕUKOGU TÄITEVKOMITEE O T S U S 24.02.81. a. nr. 21 Tallinn Keskkonnakaitseks tehtud tööst X viisaastakul ja abinõude plaanist 1981. - 1985. a. Harju rajoonis X viisaastakul on ära tehtud märkimist vääriv töö keskkonna kaitsel. Majandites, asutustes ja ettevõtetes kavandatud keskkonnakitse abinõude 1976. - 1980. a. plaanid on enamikel juhtudel rahuldavalt täidetud. Tõsiselt on suhtutud keskkonnakaitse plaanitud ürituste täitmisse Ranna, Haiba, Ääsmäe, Kostivere sovhoosis, Kuusalu, Loksa ja "Rahva Võit" kolhoosis, S.M.Kirovi nim. näidiskalurikolhoosis, Kurtna Linnukasvatuse Katsejaamas, Kuusalu Remonditehases, Harju Kolhoosiehituskoondises, Ehitus- ja Montaaþivalitsuses, Teedeehitus- ja Remondivalitsuses nr.2 ning teistes majandites ja ettevõtetes. 1976. - 1980. a. on ekspluatatsioon võetud mitmed suuremad kanalisatsioonirajatised ja heitvete puhastusseadmed, nendest Kehra Tselluloosi- ja Paberitehases, Keila linnas, Kuusalu, Raasiku, Lagedi ja Aruküla asulates, Riisipere, Kungla, Ravila, Kahala, Kostivere, Saida, Haiba, Habaja ja Ääsmäe sovhoosis, Raku sovhoosi Karjaküla osakonnas, Loksa, Koidula ja "Rahva Võidu" kolhoosis, Nelijärve Turismibaasis ja mujal. On rekonstrueeritud ja laiendatud mitmed varem ehitatud puhastusseadmed ning tõstetud nende töökindlust ja efektiivsust. Käesoleval ajal puhastatakse bioloogiliselt kõikide majandite keskasulate ja enamike maa-asulate heitveed. Kokku on rajoonis ehitatud 107 puhastusseadet, millest 39 ehitati või rekonstrueeriti X viisaastakul (koguvõimsusega 38 tuhat m3/ööpäevas). 1980. a. võeti Ekspluatatsiooni Haabneeme-Pirita ja Saku-Laagri-Tallinna kanalisatsioonikollektorid, mis võimaldab nendes piirkondades heitveed suunata Tallinna kanalisatsioonisüsteemi. Selle tulemusena likvideerub Vääna jõe ja Haabneeme supelranna reostumine. uhe etapina Harku järve reostamine vältimisel võeti kasutusele heitvete kollektor Ranna sovhoosi tapatsehhist Õismäe kanalisatsioonisüsteemi. Rakendatud abinõude tulemusena Keila, Vääna ja Valgejõe vee kvaliteedi näitajad on paranenud ja vastavad sanitaareeskirjade nõuetele. Märgatavalt on paranenud Jägala jõe sanitaarne olukord. Pinnase ja põhjavete kaitseks naftaproduktidega reostumise eest ehitati uued või rekonstrueeriti mitmed keskkonnakaitse nõuetele mittevastavad katlamajade vedelkütuse hoidlad (Raasiku Katse - Remonditehas, Tallinna Piimatoodete Kombinaadi Kose ja Raasiku tsehh, Autotranspordibaas nr. 14 jne). Haapsalu TREV Riisipere asfaltbetoonitehase ja TREV nr. 2 Lagedi asfaltbetoonitehases likvideeriti mitmed põhjavete reostusobjektid. Rakendatud abinõude tulemusena rajoonis keskkonna saastumine on stabiliseerunud ning järk-järgult väheneb. Rajoonis on laienenud keskkonnakaitse-alane organisatsiooniline töö. Alates 1979. a. korraldatakse majandite, asutuste ja ettevõtete vahel keskkonnakaitse alal sotsialistlik võistlus. 1979. a. tulemuste eest sotsialistliku võistluse võitjaks tunnistati kolhoos "Rahva Võit", Kuusalu Remonditehas ja Tallinna Piimatoodete Kombinaadi Kose tsehh, 1980. a. - S.M. Kirovi nim. näidiskalurikolhoos, Raasiku Katse-Remonditehas ja Tootmiskondise "Tootsi" Ellamaa jaoskond. Majandites on passitatud kõik keskkonna võimalikud reostusallikad. Kõikides majandites, asutustes ja ettevõtetes on kavandatud keskkonnakaitse abinõude 1981. - 1985. a. plaanid. On laienenud kohalike nõukoguse osavõtt keskkonnakaitse küsimuste arutamisel. Igal aastal korraldatakse heakorra- ja looduskaitsekuu ning looduskaitseobjektide ülevaatus. Heitvete puhastusseadmete tehnilise olukorra ja ekspluateerimise reþiimi iga-aastased ülevaatused tõendavad, et puhastusseadmete hooldamise järjekindlalt paraneb. Rajoonis on märgatavalt paranenud looduskaitseobjektide olukord. Eeskujulikult on korrastatud Kostivere, Maardu, Haiba, Kiiu, Kose-Uuemõisa, Viimsi, Saku ja Keila-Joa pargid. Järjekindla metsamajandusliku tegevuse tagajärjel rajooni metsasus suurenes 3 %. On täidetud ja ületatud keskkonnakaitse põhiliste abinõude plaanis ettenähtud 8000 ha metsakultuuride rajamine Tallinna haljasvööndis. Vabariigi keskkonnakaitse-alases sotsialistlikus võistluses omistati rajoonile 1978. a. V ja 1979. a. II koht. Mitte kõik keskkonna kaitseks plaanitu ei saanud teoks X viisaastakul. Nii ei ehitatud puhastusseadmeid Paunküla Invaliidide Kodule. Raasiku alevikus laiendati puhastusseadmeid, kuid nende ja kanalisatsioonirajatiste ebarahuldava tehnilise hooldamise tõttu ja ametkondlikest barjääridest tulenevalt vabriku "Tekstiil" ja Tallinna Piimatoodete Kombinaadi Raasiku tsehhide heitveed intensiivselt reostavad Jõelähtme jõge. Loksal, Arukülas ja Kosel ei teostatud plaanitud töid elamute ja ühiskondlike hoonete ühendamisel asula kanalisatsioonisüsteemi ja puhastusseadmetega. Ravila sovhoosis ja J. Lauristini nim. kolhoosis ei täidetud mitmeid Pirita jõe kaitseks plaanitud üritusi. Valka Invaliidide Kodus ja Kose Vabariiklikus Kopsutuberkuloosi Sanatooriumis puhastusseadmed ei rahulda veekoguse kaitse sanitaarnõudeid. Endiselt töötab Harju TREV Kose-Risti bituumenibaas, mis ei vasta keskkonnakaitse nõuetele. Vasalemma, Ravila ja Saida sovhoosis, J. Lauristini nim. kolhoosis keskkonnakaitse olukord märkimist väärivalt ei paranenud. Ranna ja A. Sommerlingi nim. sovhoosis ei korrastatud vastavalt Kumna ja Kurna parke. Harju Rajooni RSN Täitevkomitee o t s u s t a b: 1. Märkida rajooni täitevkomitee 24.06.76. a. otsuse "Väliskeskkonna kaitseks tehtud tööst IX viisaastakul ja abinõude plaanist aastateks 1976-1980" rahuldavat täitmist ning rajoonis keskkonnakaitse olukorra olulist paranemist. 2. Kinnitada rajooni keskkonnakaitse abinõude 1981. - 1985. a. plaanid, vastavalt lisadele nr. 1-11. Teha ülesandeks ametkondadele, majanditele, asutustele ja ettevõtetele kindlustada plaanitud ürituste tähtajaline täitmine. 3. Teha ülesandeks Kehra Tselluloosi- ja Paberitehasele korraldada rajooni majanditelt, asutustelt ja ettevõtetelt mittepõlevate naftaproduktide ja nendega saastunud pinnase vastuvõtmine ja mahamatmine, vastavalt lisas nr. 2 märgitud tingimustele. 4. Linna-, alevi- ja külanõukogudel koos piirkonna majandite, asutuste ja ettevõtetega sihikindlalt planeerida ja organiseerida keskkonnakaitse-alast tööd ning laialdasemalt korraldada loodust ja keskkonda kaitsvat propagandat elanikkonna hulgas. 5. Teha ülesandeks rajooni keskkonnakaitse komisjonile (E. Meensalu): 5.1. laiendada rajooni täitevkomitee haridus-, kultuuriosakonna, ametkondade ja looduskaitse seltsi organite kaudu loodus ja keskkonnakaitse propagandat elanikkonna hulgas; 5.2. arendada majandites, asutustes ja ettevõtetes keskkonnakaitse-alast sotsialistliku võistlust, vastavalt EKP Harju Rajoonikomitee ja Harju Rajooni RSN Täitevkomitee poolt kehtestatud tingimustele; 5.3. komisjoni organiseeriva ja järjekindla tegevuse kaudu tagada keskkonnakaitseks vajalike meetmete ellurakendamine ning puuduste tellimisel nõuda vastavalt ametkonnalt nende kiiret kõrvaldamist. 6. Kontroll käesoleva otsuse täitmise üle panna rajooni keskkonnakaitse komisjonile (E. Meensalu). Otsuse täitmise käigust informeerida täitevkomiteed iga aasta I kvartalis. 7. Teha ettepanek rajooninõukogu alatisele kommunaalmajanduse komisjonile (H. Belials) ja rahvakontrolli komiteele (T. Luks) osutada kaasabi käesoleva otsuse täitmise kontrollimisel. 8. Lugeda Harju Rajooni RSN Täitevkomitee 24.06.76. a. otsus nr. 166 "Väliskeskkonna kaitseks tehtud tööst IX viisaastakul ja abinõude plaanist aastateks 1976-1980" põhiliselt täidetuks ja võtta maha täitmise kontroolist, kuna lahendamata probleemide täitmine on ettenähtud käesoleva otsusega.
Esimees E. Luik Sekretär T.Hallik Lisa nr. 4 Harju Rajooni RSN Täitevkomitee 24.02.81. a. otsusele nr. 21 Harju rajooni looduskaitsealused pargid 1. Alavere park 2. Haiba park 3. Harmi park 4. Kiiu park 5. Kiviloo park 6. Kernu park 7. Kodasoo park 8. Kolga park 9. Kose-Uuemõisa park 10. Kostivere park 11. Kumna park 12. Külma park 13. Laitse park 14. Maardu park 15. Munalaskme park 16. Muraste park 17. Ohtu park 18. Paunküla park 19. Pikva park 20. Triigi park 21. K. Türnpuu park 22. Vasalemma park 23. Vihterpalu park 24. Viimsi park 25. Viti park 26. Vääna park 27. Rannamõisa park Sekretär T. Hallik
Lisa nr. 5 Harju Rajooni RSN Täitevkomitee 24.02.81. a. otsusele nr. 21 Harju rajooni looduskaitsealused põlispuud ja randrahnud Põlispuud 1. Sanglepad - Harku k/n 2. Sanglepp - Jõelähtme k/n 3. Ruu tammed (tk.) 4. Tammed (4 tk.) - Jõelähtme k/n 5. Hobukastan - Jõelähtme k/n 6. Kastan ja vaher - Keila k/n 7. Uuemõisa kadakas 8. Tammed - Keila k/n 9. Loigu keerdkadakas 10. Tammed - Klooga k/n 11. Mänd - Kose k/n 12. Ussikuusk - Kose k/n 13. Pärnad (2 tk.) - Kuivajõe k/n 14. Tamm - Kuivajõe k/n 15. Pärnad - Kuivajõe k/n 16. Põlispuud - Kuusalu k/n 17. Männid - Kuusalu k/n 18. Pihlakas - Kuusalu k/n 19. Mänd - Kuusalu k/n 20. Kovdejooni tamm 21. Uuvi kadakas 22. Pärnad (3 tk.) - Kuusalu k/n 23. Haavamäe kadakad 24. Tamm - Kuusalu k/n 25. Tammed - Kuusalu k/n 26. Pulga tamm 27. Saare tamm 28. Kadakad (5 tk.) - Loksa k/n 29. Mohni mänd 30. Suurekõrve kadakad 31. Vihasoo jalakas 32. Männid - Loksa k/n 33. Ojasoo lehis 34. Ojasoo männid 35. Tammed (8 tk.) - Nissi k/n 36. Pärn - Raasiku k/n 37. "Mäe Niin" 38. Vaskjala tamm Rändrahnud 1. Rändrahn - Anija k/n 2. Augu suurkivi 3. Nirgu rahn 4. Rändrahnud - Kose k/n 5. ulejõe rändrahn 6. Nelja kuninga kivi 7. Kalevi kivi 8. Äksi rahn 9. Majakivi 10. Kuhjakivi 11. Launiidukivi 12. Juminda neem kivikülviga 13. Purekari neem kivikülviga 14. Suur rändrahn - Nissi k/n Sekretär T. Hallik
Lisa nr. 6 Harju Rajooni RSN Täitevkomitee 24.02.81. a. otsusele nr. 21 Harju rajooni looduskaitsealuste maastikuühendid, viljapuuajad ja kaitsekultuurid 1. Gabrieli poolsaar 2. Tuha dendraarium 3. Tilgu koopad kivikülviga 4. Valinu tammik 5. Jägala juga 6. Kostivere karstiala 7. ulgase paekallas kaevanduskäikudega 8. Kuivajõe säng kaskede puiesteega 9. Kata karstiala 10. Siniallikad 11. Oru tammik 12. Krei allikad 13. Hiiemets 14. Võnsi männik 15. Tsitre kallas 16. Pärlijõe org 17. Pärispea männik 18. Valgejõe org 19. Pärna ja Lehise pst. 20. Põlispuude rühm - Raasiku k/n 21. Saue tammik 22. Lehmja tammik 23. Prangli kaitsemets 24. Viimsi koobas allikatega 25. Kose allikad 26. Tomingmäe allikad Sekretär T. Hallik Lisa nr. 7 Harju Rajooni RSN Täitevkomitee 24.02.81. a. otsusele nr. 21 Riikliku kaitse alla kuuluvad Harju rajoonis asuvad vabariikliku tähtsusega objektid I Maastiku üksikelemendid 1. Joaveski jõe astang 2. Jägala juga 3. Kostivere karstiala 4. Keila juga 5. Treppoja 6. Rannamõisa pank II Viljapuud ja viljapuuaiad, kaitsekultuurid 1. J. Raeda selektsioonaed 2. Mägimänni kaitsekultuur III Pargid 1. Anija park 2. Ravila park 3. Saku park 4. Tuhala park 5. Keila-Joa park 6. Riisipere lastekodu park IV Rändrahnud 1. Naissaare hiidrahn 2. Kabelikivi 3. Rohuneeme rahn 4. Hiidrahn - Raasiku k/n 5. Roosi kivi 6. Kuke-Miku kivid 7. Laulumäe kivi 8. Ellandvahe kivi 9. Sorrukivi 10. Tiiru kivi e. Painuva Suurkivi 11. Jaani-Toome Suurkivi 12. Karu suurkivi 13. Mardimiku kivi 14. Pärispea rändrahn 15. Odakivi 16. Purekari neeme rändrahn 17. Joomakivi 18. Suur rändrahn 19. Painuva kivi 20. Turbaneeme kivid 21. Must kivi 22. Kiviheinamaa Kärba kivi 23. Kupu kivi 24. Augu suurkivi 25. Jaanukse kivi 26. Kullakannu kivi 27. Pikametsa suurkivi 28. Luuba kivi 29. Hirvli suurkivi 30. Suur-Maluse saare rändrahn 31. Nõiakivi 32. Ukukivi 33. Väike Pakri saare rändrahn 34. Suur-Pakri saare rändrahn 35. Leetse suured rahnud 36. Põllküla rändrahn 37. Suurkivi - Padise k/n 38. Uuesoo e. Rebase kivi 39. Taaru hiidrahn V Muud 1. Kuusk - Viimsi k/n 2. Männid ca 3 ha-lt - Kuusalu k/n 3. Männid (5 tk.) - Kuusalu k/n 4. Tamm - Kuusalu k/n 5. Tammed (2 tk.) - Kuusalu k/n 6. Tamm - Viimsi k/n 7. Kadakas - Loksa k/n 8. Haab - Loksa k/n 9. Kadakad (5 tk.) - Kuusalu k/n 10. Vaher - Kuusalu k/n 11. Kuusk - Anija k/n 12. Kadakas - Anija k/n 13. Kadakas - Vasalemma k/n 14. Kadakas - Nissi k/n 15. Tamm - Keila k/n 16. Jalakas - Kooga k/n 17. Tamm - Harku k/n 18. Tamm - Harku k/n Sekretär T. Hallik | ||
| |||
Seotud fail | 1981.02.24_nr21_Hrj_RSN (pdf, 0.9 MB)> |