| Kaitsealune ala | Koorküla põlispuude grupp (KLO1200122) |
| Nimi | Koorküla allikas |
| Asukohakirjeldus | Valgamaa. Helme vald. Koorküla, rahvamaja tagant kulgevas oja sängis Koorküla pargis, 100 m rahvamajast allavoolu, juurde läheb teerada. Postkontori juures on teeviidad. |
| Kaitse | Koopad looduskaitse all, asutatud 13.03.1959 ENSV MN korraldus nr. 331-k lisa 3, pindala 0,3 ha. Ettepanek allikad looduskaitsealla võtta 1976. a. (Heinsalu, Karise). Sälkorg koos allikaga väärib liitmist Koorküla kaitstava objektiga. |
| Kirjandus | Mägi, H., Veri, K. 1976. Valga rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn, Eesti Raamat, lk. 69-72.
Heinsalu, Ü., Karise, V. Timm, T. 1976. Looduskaitset vajavad allikad Eesti NSV-s. - Rmt.: Eesti NSV maapõue kaitsest. Tallinn, Valgus, lk. 92-93.
Heinsalu, Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinn, Valgus, lk. 89, 112-114.
Valga rajoonis. 1987.Koost. ENSV TA Kodu-uurimise Komisjon. Osa: loodus. Lk. 34-46.
Salm, H. 1998. Tõrva, Helme, Hummuli. Tallinn, Maalehe Raamat, lk. 66-67.
|
| Iseloomustus | Allikas kujutab endast vaatamisväärsust Koorküla koopaid külastades. Koobastik asub Koorküla pargis Õhne jõkke vasakult kaldalt suubuva sälkoru nõlvas. Vete tegevuse tulemusena kujunes keskdevoni Burtnieki lademe liivakividesse nn. Põrguhaud e. Tondikoobas. See on suurim ava orunõlvas, kust pääseb 1,5 m laiusse ja 1,3 kõrgusse käiku. Paarsada meetrit allavoolu asusid Koorküla urked (4 m lai ja 3 m kõrged), mis on tänaseks kinni varisenud. Koobastest mõnikümmend meetrit ülesvoolu on liivakivide paljand, enne seda allikas.
Allikas väljub liivakivilõhest, 50 cm laiuse nirena ja voolab ojja. Allika kohal 1,7 m kõrgune sein. Kohati pressib lõhest välja tõusuallikana. Allikale on peale pandud kaks betoonraket, kuid ojake voolab neist mööda, vooluhulk 1998. a. augustis - 0,5 l/s
Koorküla koobas, mis jääb allikast sadakond meetrit allavoolu oli 1998. a. augustis kuiv. Varem oli koopaski allikas, vooluhulk 22. V 1975. a. 1 l/s.
Tugeva rauasisaldusega Koorküla allikavee ravitoime oli teadlastele tuttav juba kolmsada aastat tagasi. Esimesena juhtis sellele tähelepanu 1691. a. Tartu ülikooli arstiteaduse professor Lars Micrander. Tema artikkel on vanim teadaolev eesti geoloogilise objekti kirjeldus.
|
| Koostanud | H. Kink, E. Andresmaa, K. Erg |
| Seisund | Hea. |
| Tähtsus | Maastikuline, turistlik. Liivakivide lõhedest avanev tõusuallikas. |
| Uuritus | Ü. Heinsalu, V. Karise, 1975, 1987 - esialgsed allikauuringud;
E. Andresmaa, M. Kõiv, 1998 - revisjonülevaatus.
|
| Loodusobjekt | Allikas |
| Asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses: | Ava objekti asukoht Keskkonnaportaali kaardirakenduses
keskkonnaportaal.ee/... |